Judaism

Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit.
Judaismi aluseks on Vana Testament, mis kätkeb endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr.
Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga.
Äravalitud rahvas
Kogu ajaloo vältel on juudid juhindunud ideest, et nad on Jumala ehk Jahve poolt äravalitud rahvas ning et inimene on oma elu eest Jumala ees vastutav, mis väljendub Tema poolt antud seaduste hoolikas järgimises.
Juudid on nimetanud end Aabrahami lasteks, kuna Jumal andis just Aabrahamile u 2000. a eKr tõotuse: «Ja mina annan sulle ja su soole pärast sind selle maa, kus sa võõrana elad, kogu Kaananimaa, igaveseks omandiks. Ja mina olen neile Jumalaks!»
Oluliseks kujuks judaismis on veel Mooses, kes sai iisraellaste vastupanu juhiks pärast seda, kui juudid olid sattunud egiptlaste alluvusse. Moosese juhtimisel õnnestus juutidel põgeneda Egiptusest Palestiinasse vaarao Ramses II ajal, umbes XIII saj eKr. Samuti oli just Mooses see, kellele Jumal andis Siinai mäel kivitahvlitele raiutud kümme käsku sõlmides selle kaudu lepingu Iisraeliga. Seetõttu on Moosest nimetatud ka judaismi rajajaks.
Judaismi põhiõpetus
Tingimusteta monoteism ehk õpetus ühteainsasse jumalasse. See on judaismis kõige kesksem idee. Juudid ei ütle kunagi välja Jumala õiget nime Jahve, vaid nad kasutavad selle asemel sõna «Issand». Jumal on kõikvõimas maailma looja ja õiglane kohtumõistja. Judaismi iseloomustab ka Messia idee, kelle ootamine on eriti tagakiusamiste ajal intensiivistunud. Kui Messias tuleb, hävitatakse kurjus ning rajatakse igavene rahuriik.
Judaismis puudub asendava kannatamise idee. Igaüks peab ise tegema heaks oma teod palumise, palvetamise, meeleparanduse ja Toora uurimise abil.
Usuline elu
Sünagoogi jumalateenistus. Juudi religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Sõna «sünagoog» tähendab kogunemist ja selleks paigaks pole ainult pühamu, vaid enamasti ka kool ja üldine kooskäimise koht. Kuna Vana Testament keelab Jumala kujutada, siis puuduvad sünagoogis maalid ja skulptuurid, selle asemel kasutatakse sümboleid. Sünagoogi idaseinas seisab seaduselaegas – kapp või eesriidega kaetud nišš, kus säilitatakse toorarulle. Jumalateenistuse kulminatsiooniks on hetk, mil seaduselaegas avatakse ja seaduserullid välja võetakse.
Jumalateenistus annab tunnistust judaismi orienteeritusest mehele. Õigeusklike e ortodokssete juutide koguduses võivad naised jumalateenistustel osaleda üksnes passiivselt selleks eraldatud paigas või rõdul. Vabameelsemate juutide kogudustes istuvad naised meeste seas.
Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb seadusi ja annab oma teadmisi edasi õpilastele.
Sabati pidamine kodus. Õigeusklikus perekonnas järgitakse erilise hoolega söömist puudutavaid seadusi, näiteks ei sööda sealiha ega verd. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine, mis algab reedel päikeseloojanguga ja lõpeb laupäeva õhtul. Sabati kohta kehtib hulgaliselt ettekirjutusi, mis keelavad töötegemise, ning mida õigeusklikud juudid väga täpselt täidavad. Hoolimata paljudest kitsendustest on sabat juudi jaoks rõõmus puhkamise päev, usuline perekonna püha.
Pühad
Olulisemad pühad, mida juudid kodus peavad, on poisslapse ümberlõikamine kaheksa päeva vanuselt ning nimepanek. Samuti konfirmatsioon 13ndal eluaastal, mil poisist saab usulises mõttes täisealine «seaduse poeg», ning muidugi pulmad.
Paasapüha tähistatakse kevadel Egiptuse vangipõlvest vabanemist mälestades. Tavaliselt kestavad pühad terve nädala. Esimeste päevade õhtul süüakse hapendamata leiba ja mõrusid ürte, mis peavad meenutama Egiptuses läbielatud kannatusi.
Nädalapüha peetakse seitse nädalat pärast paasapühi. Algselt oli see lõikuspüha, mida on hiljem hakatud pidama seaduse andmise mälestuseks.
Lehtmajade püha peetakse sügisel seitse päeva, millest otseseks pühaks on kaks esimest ja kaks viimast päeva. Sel puhul püstitakse kodus ja sünagoogi õues lehtmaju, meenutamaks jumala kaitset iisraellaste kõrberännaku ajal, mil elati okstest onnides.
Uusaastapüha tähistatakse maailma loomise ja Iisraeli ajaloo alguse auks.
Suur Lepituspäev järgneb uusaastapühale. Selle jooksul kehtib 24tunnine paast ning on mõeldud eneseanalüüsi ja patukahetsusse süüvimiseks.
Judaism Iisraelis
Iseseisvusdeklaratsiooniga on Iisraelis kindlustatud usuvabadus; judaism on riigiusundi seisundis. Religioonil on riigi poliitilises ja ühiskondlikus elus märgatav koht. Valitsus kontrollib rangelt määruse täitmist, mis keelab sabati ajal töö tegemise ja reisimise, näiteks ei liigu sel ajal riiklik transport.
Kõiki sünni, abielu ja surmaga seotud küsimusi käsitlevad religioossed asutused, rabinaadid. Pidevaid sisekonflikte põhjustavad sekulariseerunud elanikkonna ja religioosset ülemvõimu omavate rabide lahknevad seisukohad. Konfliktide puhul on paljude iisraellaste meelest küsimus selles, kas elatakse teokraatlikus (jumalavalitsusega) või demokraatlikus riigis.
Religioossed voolud tänapäeval
Pidevalt kordunud tagakiusamised sundisid mõnda juutide rühmitust kohanema nii, et oma traditsioonidest osaliselt loobuti. Seetõttu jagunes varasem ühtne judaism kaheks rühmituseks: õigeusklikuks ehk ortodoksseks juutluseks ja vabameelseks e liberaaljuutluseks.
Eriarvamused puudutavad küsimusi, kui täpselt tuleb järgida seadust näiteks jumalateenistuse või sabati puhul. Esimene rühmitus on konservatiivne, teine tõlgendab käske vabamalt.
Anna-Liisa Vaher

Judaismist Eestis
1992.a. moodustati Eestis Juudi Kogukond, mis on loonud oma keskuse Tallinnasse. Juudi kogukond on katuseorganisatsioon, mille raames tegutseb rida allorganisatsioone – sotsiaalabi osakond, noortegrupid, juudi kogudus, spordiselts, kunstiring jne. Koos käib ka lasteklubi, kus õpitakse juudi traditsioone.
Eesti Juudi Kogukonna liidriteks on esinaine Cilja Laud ja pearabi Shmuel Kot.