Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Jubilate – Jumala rahva koduigatsus

10.05.2011 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Psalmi antifoonist (Ps 66:1) saadud nimi Jubilate (hõisake) väljendab ülestõusmisaja iseloomu. Kristlastel on selles maailmas tõesti, mille üle rõõmustada: Kristus on surnuist üles tõusnud ja võitnud sellega surma meelevalla. Selles maailmas on palju kannatusi ja sellist, mida me ei soovi.
Ilmselt on iga inimene puutunud kokku surma paratamatusega. Valus on lahkuda lähedasest inimesest, kellega elus on kogetud palju rõõme ja ületatud muresid. Nii raske on mõelda, et neist jääb meile vaid hauaplats, mille eest võib hoolt kanda.
Kuid kristlane võib olla kindel, et see pole lõplik saatus. Surm on võidetud. Otsekui kevad võidab talvise tardumuse, nõnda võidab kord elu surma. Kristus avas meile selleks tee. Ta suri, et kanda meie patud. Ta suri, et meie saaksime elada. Ta läks taevasse, et näidata meile teed igavesse kodusse. Sinna pääsu võib Jumala rahvas igatseda. Ees ootab midagi head ja paremat.
Taevane kodu on koht, kus pole haigusi, vaeva, leina, ebaõiglust, kannatusi. Seal võib kohtuda nendega, kes on meie eel läinud, ja olla koos igavesti. See on ilus lootus, mis annab elule tähenduse. Igavikku võib igatseda ja on loomulik, et sellele lootes võib maailma kannatuste keskel hõisata!
Kaido Soom

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)