Jeesus annab elu

Iga inimene küsib vahel endalt, mis on pärast surma. Kas ootab ees igavene elu või igavene hukatus, uuesti sündimine siia maailma või on tõesti surm kõige lõpp ja ees ei oota midagi? Keegi ei saa tõestada surmajärgset või selle puudumist. Tegu on usuküsimusega. Vaid religioon vaatab surma taha ja näeb seal elu. Ilma usuta on siis aga kõik lõppenud.

Kristlik kirik kõneleb sellest, et kui inimene sureb, siis selle maailma lõppedes saabub kohtupäev, mil otsustatakse inimese edasine saatus. Kes  õigeks mõistetakse, need saavad igavesse ellu; kes mitte, need peavad minema hukatusse. Keegi ei saa seda tõestada, seda saab vaid uskuda.

Siiski Jeesuse maapealne elu näitas, et ta ei ole tavaline inimene, vaid Jumala Poeg, kel on meelevald haiguse ja surma üle. Kristusele läks inimene oma probleemidega korda ja ta aitas, äratas surnuid üles ja tegi haigeid terveks. Kas usume seda? Kas usume seda, mida ta õpetas? Need, kes seda usuvad, võivad olla kindlad oma tulevikus ning neil on ka surmas ja leinas lootus. Kristliku usu järgi saab usklik inimene kord igavesse ellu ja kohtub seal nendega, kes siit on tema eel läinud ja Jumalasse uskunud. See on võidu päev: elu võidu päev.

Küsimused surmale järgnevast on olulised, sest nendele antud vastusest sõltub tohutult palju: igavik.

Kaido Soom