Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Jätkates kindlal meelel

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Tänavu kevadel tähtajatu õpetamisõiguse ehk nn täisakrediteeringu saanud EELK Usuteaduse Instituut (UI) alustas eile, 5. augustil uutelt üliõpilaskandidaatidelt sisseastumisavalduste vastuvõtmist kolmele õppekavale.

Rektor dr Ove Sandri kinnitusel tehakse seda võrreldes mullusega oluliselt rahulikuma südamega. Kindlust kasvatab Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuurilt saadud hea hinnang. Ülikoolist edukalt rakenduskõrgkooliks reorganiseerunud UI-le on antud tähtajatu luba õpetada kolmel õppekaval, ühel rakenduskõrgharidus- ja kahel magistriõppekaval.
Õppima on oodatud eri vanuses ja erineva haridusega huvilised. Teadmiste kõrval on oluline pürgija kutsumus ning motivatsioon. Vajalikud eeldused selgitatakse välja sisseastumiskatsetel, mis koosnevad rakenduskõrgharidusse astujatele esseest, Piibli tundmist kontrollivast testist ning vestlusest. Usuteaduse magistriõppesse astujatel tuleb teha usuteaduse erinevaid valdkondi puudutav test ja läbida vestlus ning kristliku kultuuriloo magistriõppesse astjatel kollok­vium. Dokumente võetakse vastu 15. augustini, sisseastumis­eksamid toimuvad Tartus 19. augustil (rakenduskõrgharidus) ja kõigile õppekavadele Tallinnas 21. ja/või 22. augustil.

Kooli südame sunnil
Miks ja kes võiks kaaluda UIsse astumist? «See ei ole üksnes inimese otsustada,» arvab Kairi Tamuri, kes paralleelselt teoloogilist rakenduskõrgharidust omandades jätkab eesti filoloogina ka Tartu ülikooli doktoriõppes.
UIsse astumine eeldab küpsust ja valmisolekut ning Kairi Tamuri meelest peaks inimene enne otsustava sammu astumist ennast «läbi katsuma», kas on õige aeg, sest «UI on siis õige koht, kui enam teisiti ei saa». Inimliku argumenteerimise kõrval nimetab ta jumalikku mõõdet – UIsse astutakse südame kutsel ja kõrgemal sunnil.
«Tegemist on erilise kooliga,» rõhutab ta, lisades, et UIst saadud kogemus pole võrreldav ühegi teise õppeasutuse omaga. Tallinna Jaani koguduse teoka liikmena tundis Tamuri vajadust täiendada teadmisi usuteadusest ja hankida metoodilisi oskusi, et leida edaspidi koguduses jõulisemat rakendust.
Diakon Urmas Karileet Käsmust võrdleb UId Harry Potteri lugudest tuntud Sigatüüka võlurikooliga, mille kasvandikuks saadi personaalse kutse alusel. Meenutades UIsse astumist iseloomustab ta senist õpinguaega helgetes toonides:
«Mõtlesin, et võib-olla õnnestub omandada teine kõrgharidus lühendatud ajaga, aga tagantjärele olen tänulik, et sain läbida kogu stuudiumi ettenähtud mahus, sest olen nautinud praktiliselt iga õpingupäeva ja kõik ootused on kõrgelt ja kaugelt ületatud.»
Tegevvaimulikuna, kes kogudusetöö kõrvalt jätkab õpinguid magistriõppes preestriordinatsiooni saamiseks, hindab Karileet eriti praktilisi õppetunde, mille osakaal pärast UI reorganiseerumist rakenduskõrgkooliks on tublisti kasvanud. Paljut õpitavast saab ta kohe kasutada igapäevases vaimulikutöös koguduse teenistuses.

Õpetamisest tähtsam õppimine
Haridust ei saa anda, haridust saab omanda, sõnastas UI juhtmõtte kirikulehe arvamusloos UI dekaan dr Randar Tas­muth. Diakon Karileet on päri: «Õpetamise asemel on meil rõhuasetus õppimisel ning õpetamise ülesandeks on õppimisele eelduste loomine.» Tema sõnul teeb hariduse omandamise UIs hõlpsaks kooli eriline atmosfäär, mille teljeks on üleloomulikust kantud komponent – Jumala osalus.
«Kõik, mida elus teeme, on lihtne ja kerge, tulemuslik ja tõhus, meeldiv ja nauditav, kui see on tehtud koos Jumalaga, teda paludes ja tänades, ja seda võib kogeda UIs õppides,» kinnitab Karileet.
«Kui inimene teeb otsuse saada teoloogiline kõrgharidus, mis on oma olemuselt ka praktiline, siis on UI õige koht õppimiseks,» kinnitab magistriõppes jätkav Aivar Sarapik. Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku ülempreestrina ning Tartu teoloogia akadeemia ühe asutajaliikmena on ta pädev hindama viimaste aastate protsesse instituudis.
Ressursse peab oskuslikult kasutama, leiab Sarapik, kiites heaks UI liitumise Tartu teolooga akadeemiaga ja püha Platoni seminariga, samuti koostöö Estonian Business Schooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga. Sarapik uurib Eesti õigeusu ajalugu, keskendudes aastatele 1988–1993.
Kindla motivatsiooniga valmistuda hingehoidjaks asus möödunud aastal instituuti veterinaarihariduse ning väikefirma juhtimise kogemusega Tartu Pauluse koguduse liige Tiit Maasikmäe. «Eriliseks muudavad õpingud õppejõudude ja õppurite vahetu kontakt, koolis kogetav vaimsus ning tudengite proovile panemine mahuka iseseisva kodutööga,» leiab Maasikmäe, kel õpingute käigus valmis plaan jätkata pärast esimese astme läbimist haridusteed magistriõppes preestriordinatsioonini jõudmiseks.
Liina Raudvassar

EELK Usuteaduse Instituut  
Kutsub õppima rakenduskõrgharidus- (luterliku teoloogia, hingehoiu, õigeusu teoloogia erialal) ja magistriõppesse (usuteaduse ja kristliku kultuuriloo erialal).
Dokumentide vastuvõtt 5.–15. augustini Tallinnas Pühavaimu 6 ja Tartus Ujula 1a.