Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Järva sinod kogunes Vahastus

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Number:  /

Rongkäik kogudusemaja juurest kirikusse. Esiplaanil (paremalt) Tanel Kumpas, Pärtel Tõnsberg, Urmas Piksar, Tõnu Kraav, Margus Priimägi. Fotod: Algur Kaerma

Pilvepiirist vallale pääsenud päikesetõus virgutas taevaminemispüha laupäeva hommikul virgele päevale nii Vahastu koguduse juhatuse esimehe, aktiivi kui sealse 125aastase pühakoja.
Taas oli sinodite pidamise ring täis saanud ning Vahastu raba servale Raplamaale oli oodata Järva praostkonna koguduste vastvalitud sinodisaadikuid sõna võtma eelmisel aastal tehtust, mõtisklema sellest, mida veel pole, ning enama rahuloluga seadma end kokkupuutesse oludega, milles parasjagu elatakse.
Kui olin kolm korda kõndinud ümber maakividest pikitud Vahastu kirikuhoone ja enamikul neist püüdnud kaamerasilma rabakünkal seisvat pühakoda, täitus kirikla ümbrus saabuvate sinodiliste hääletämbreist. Midagi nii kaunist ja päikesega liidu sõlminud sulnist vaikusest polnud ma tükil ajal kogenud. Ei tea kust sulas meelisse San Damiano kirikuaias 1225. a vend Franciscuse kirja pandud Cantatio di frate Sole’s:
«…ole ülistatud Sa, mu Issand, kõiges oma loodus, ennekõike vend Päikeses, kes toob meile päeva ja laenab meile Sinu valguse… Ülistatud ole Sina, mu Issand, õe Kuu ja tähtede eest… Ülistatud ole Sina, mu Issand, vend Tuule eest, õhu ja pilvede eest, tüüne ilma ja kõige eest, millega alles hoiad elu kõigis oma looduis… Ülistus olgu Sinule, mu Issand, meie õe, ema Maa eest, kes toidab ja õpetab meid ning kasvatab mitmesuguseid vilju ja kirevalt värvilisi lilli ning taimi.»
Aga peagi sai aeg täis ja rongkäik alustas kogudusemaja juurest liikumist kiriku suunas, ilmiksaadikud ees, vaimulikud tihedalt kannul ja peapiiskop ühes praosti Teet Hanschmidtiga karja lõpus. Orelimäng kajas üle pargi, kellad helisesid, ülemkarjane noomis ja lohutas, praost leebus ja lõpuks koguneti ühispildile. Nii ametlik.
Sinodikoosolek algas Vahastu kogudusemajas päevakorra kinnitamisega, mille järel luges praost ette praostkonna muusikatöö sekretäri Janika Oja koostatud muusikatöö aruande. Anna ning Järva-Peetri koguduse orelid on kehvas seisukorras. 2008. a toimus praostkonna laulupäev Tapa Jakobi kirikus. Suuremas osas kogudustes tegutseb kas laulukoor või ansambel.

Kolmekümne- kuni kuue­kümne- ja sajakordset vilja
Asunud praosti koostatud 2008. a tegevusaruande ja perioodi 2005–2008 käsitleva analüüsaruande käsitluse juurde, tuli kõneks Anna ning Järva-Peetri koguduse märkus, et koguduste pingeritta seadmist punktisüsteemi alusel ei peetud motiveeritud suunaks.
Aktiivsesse diskussiooni pakkus värskendava sõõmu peapiiskopi seisukoht, milles ülemkarjane pidas mõõduandvaks praosti analüüsivõimekust ja viitas koguduse arengut kriitiliselt hindavatele seisukohtadele nii apostlite kirjades kui Johannese ilmutusraamatus. Peapiiskopi arvates peab koguduse tegevuse hindamisel olema nii analüüsivat arutelu kui toetavat suhtumist kaastöötajatesse, kuid kõigesse toimuvasse peab suhtuma siiski rahulikult, sest teeme tööd Jumala abiga.
Koguduste esindajate sõnavõttudes esitatud probleemipalett oli kirju: elus tuleb ette nii rõõme kui muresid. Amblas osalevad lapsed usinalt joonistamisringis, Anna kogudus turgutab kogudusemaja ning valmistub teede ehitajaile majutusteenuse pakkumiseks. Järva-Jaani koguduse edukäik ärgitas kõigis heatahtlikku konkurentsi, sest õpetaja, juhatuse ning paljude vabatahtlike tegus koostöö on sealset elu järjepidevalt edasi viinud.
Tõe ja õiguse maade Järva-Madise koguduse esindaja alustas sõnavõttu tõdemusega, et «arvude poolest midagi head ei ole, kuid pessimismi ka ei lange, sest vaimulik, organist ja kirikumees on meil olemas, kuigi keegi neist püsivalt kohapeal ei ela». Ei väsinud Madise rahvaski kiitmast häid suhteid kohaliku «mõisa» elik vallavalitsusega.
Seni kõlanud kaalutletud tagasihoidlikkus käändus Järva-Peetri saadiku esituses hangunud pessimismiks, sest «tööpiirkond on suur ja hõlmab nelja valda. Rahvaarvu vähenemise tõttu pole kedagi ristida ja leeritada. Orel teeb kõva müra ja vajab tõsist remonti».
Järgnenud Koeru koguduse õpetaja antud laiahaardelisele esitusele tublidest vabatahtlikest ja tasakaalukast majandamisest ning Käru kiriku kullasärasest torniristist ja -kuplist sekundeeris jonnakalt edasipüüdva aatega Paide Püha Risti kogudus. Tapa Jakobi kogudus hakkab valmis saama koguduse ajalugu käsitleva ülevaateraamatuga, Vahastu rahvas pühitses 125aastase kirikuhoone juubelit ning Türi Püha Martini kogukond troonis järjekindlalt praostkonna koguduste esirinnas sammujate seas.

Lihtsuses on jõudu
Peapiiskop nimetas oma ettekandes lihtsaid asju, mida oleme unustanud, kuid millele peame lähiaastail tähelepanu koondama. Eeskätt sellele, et lähema 15 aasta jooksul ootab vaimulikkond endale järelkasvu. «Viisteist aastat pole küll lühike aeg, kuid tuleb siiski kiirelt kätte,» ütles peapiiskop Andres Põder, «ja 50% tänasest vaimulikkonnast vahetub.»
Ülemkarjase sõnutsi on 165 kogudusest 120-l kohapealne vaimulik, 40 koguduses pole üldse vaimulikku kohapeal. Arvutuste järgi oleks kohe vaja juurde 50 vaimulikku, kuid mitmed asjaolud, sealhulgas piisava äraelamisvõimaluse tagamine, on motivatsiooni takistuseks vaimuliku elukutse valimisel.
Peapiiskop julgustas osalema oikumeenilises koostöös, sest ühiseid võimalusi on rohkem kui õpetuslikult eraldavaid tõkkeid, mille määraks pidas kirikupea mitte üle 16–20% kogu vaidlustemaatikast. Enam tuleks osaleda koolitustel ja muudes ettevõtmistes, nagu näiteks juhatuse esimeeste konverentsil, saata lapsi üldkiriklikele üritustele, suunata noori kristlikule noortefestivalile. «Peaksime julgemalt evangeeliumi kuulutama ja samas end vabastama mineviku sketšidest,» lõpetas peapiiskop Andres Põder oma misjoneeriva alatooniga ettekande.
Kirikukogu saadikuteks valiti Tõnu Linnasmäe, Allan Praats ja Olev Kents. Praostkonna nõukogu liikmeiks kinnitati praosti ettepanekul Katrin-Helena Melder, Peeter Särg ja Pärtel Tõnsberg. Praostkonna revidendiks sai Katrin-Helena Melder. Praostkonna koguduste enamuse toel otsustati alates 2010. aastast maksta praostkonna kassasse iga koguduse poolt 4% 2008. a laekunud liikmemaksu summast.

Enne kui loojub päike ja laulab musträstas
Kui kinnitada, et praosti koostatud aruanded võeti teadmiseks ja 2008. a majandusaruanne ning 2009. a eelarve võeti vastu ühehäälselt, siis polnudki enne päikeseloojangut enam muud tähtsat teha, kui soovida vastastikku õnnistusrikast teekonda ja häid kordaminekuid kogudusetöö edendamisel.
* * *
Aga järgmisel aastal, s.o 1226, tundes oma surma ligidust, lisas Franciscus oma kirjutatud «Päikeselaulule» veel ühe salmi: «Ülistus Sulle, mu Issand, meie õe, ihuliku Surma eest, kelle eest ükski elav ei pääse: kui kohutav on ta neile, kes surevad patus, kui armas on ta neile, keda leitakse Sinu, Kõigepühama tahtest, sest neile ei tee teine surm mingit kahju.»
Järgmisel päeval, kui koitis taevaminemispüha hommikune päikeseketas, päästis musträstas vabadusse esimese kookonist väljunud liblika.

Algur Kaerma,
Paide koguduse õpetaja

Liikmesannetajate arv Järva praostkonna kogudustes 2008. a
Türi – 329
Ambla – 256
Koeru – 201
Tapa – 201
Järva-Jaani – 169
Paide – 135
Järva-Madise – 102
Aegviidu – 88
Järva-Peetri – 85
Anna – 80
Käru – 63
Vahastu – 47