Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Järva-Madise kiriku lühtrid jõudsid koju

14.01.2004 | | Rubriik: Kirikuelu

Kui Albu rahvas jõululaupäeval kirikusse tuli, särasid kõrgel lae all kaks «uut» lühtrit.
Järva-Madise koguduse õpetaja Pille Salveste sõnul oli läinud aasta nende jaoks eriliselt rikkalik leidude poolest. Veel UIs õppimise ajal asus Pille Salveste tegema kunstiajaloo-alast kursusetööd (kursuse juhendaja Sirje Simson) ja hindama kirikus leiduvat vallasvara. Ja üllatus, üllatus! Pabereid uurides selgus, et 1976. aastal kirikust varastatud lühtrid olid juba 1983. aastal Eestisse tagasi jõudnud ja antud hoiule Järvamaa muuseumi.
Läbi ennistuskoja
Kaks lühtrit olid muuseumis hoiul olnud kakskümmend aastat. Asja avalikuks tulekul eraldas Albu vald ja Soome Kuusjoki sõpruskogudus lühtrite restaureerimiseks raha ja need viidi KAR-Grupi restaureerimistöökotta.
Tootmisjuhataja Eino Jöötsi sõnul olid lühtrid nende töökojas pool aastat, mille ajal lühtrite osad puhastati, paigaldati uus elektrijuhtmestik. Restaureerimise käigus ilmnes, et ühel lühtril olid originaalosad asendatud ja Eino Jöötsi arvates on lühtreid ka varem korrastatud. Aukude järgi võisid lühtrite küljes algselt ka kristalltilgutid rippuda.
KAR-Grupi eelmise aasta tööde nimistusse jäid lisaks Järva-Madise lühtrite restaureerimisele Jõelähtme kirikust varastatud ja hiljem salapärasel moel tagastatud lühtrid, mis uhkelt jõululaupäeva jumalateenistusel osalenud riigijuhtegi valgustasid.
Viidud Venemaale
Muinsuskaitseameti vallasmälestiste vanemspetsialist Mare Kask teab lühtrite kadumise lugu hästi. «1976. aastal oli Eestimaal suur lühtrite vargus. Lühtrid varastati ka Järva-Peetri kirikust,» ütles ta.
Kunstiajaloolase Sirje Simsoni andmeil varastati 1976. ja paaril järgneval aastal Eestist üle 80 mitmesuguse valgusti, neist väike osa õnnestus Venemaalt hiljem tagasi tuua. Tagasi saadi need valgustid, mille päritolu suudeti tõestada. Kaduma on näiteks jäänud 17.–18. sajandist pärit Järva-Madise kroonlühter kahepäise kotkaga tipus.
Järvakandi Peetri kirikust varastati 1979. aastal Järva-Madise lühtritele sarnased kaks lühtrit, millest üks saadi tagasi mitte endisel kujul ja teine jäigi kadunuks.
Järva-Madise 19. sajandi II poolest pärit lühtrid saadi kultuuriministeeriumi vahendusel 1983. aastal kätte Venemaalt Tihvinist Rimski-Korsakovi muuseumist ja anti hoiule Järvamaa muuseumi. Sirje Simsoni sõnul taheti lühtritest teha koopiad ENSV Prokuratuurile. Lühtrid jäid seisma 20 aastaks, kuna leiti, et muuseum on kindlam paik kui kirik.
Mare Kase sõnul kardeti ka uut vargust. Et metallist kirikuvara endiselt varaste lemmikobjekt on, annab tunnistust viimati Põlva kirikust minema viidud ja seni leidmata hindamatu väärtusega vallasvara. Muinsuskaitsespetsialistid on kirikuis kaitsekohustuse teatisi vormistades ettevaatlikud nende avalikustamisega, et sellekohane teave ei satuks varaste kätte.
Pille Salveste sõnul on väga tähtis kiriku varaga heaperemehelikult ja hoolivalt ümber käia. Ta on tänulik kirikumees Kalju Altmetsale, kes ehitas altarikatete hoidmiseks rõdule spetsiaalse kapi, ja on hoolikalt läbi lugenud mälestiste hooldamise eeskirja ning toimib selle järgi.
Sirje Semm

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)