Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Issanda õnnistus teeb rikkaks

/ Autor: / Rubriik: Määratlemata / Number:  /

Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Teeneteristi ja aukirjaga tunnustatud kiriku töötegijad ja toetajad koos vaimulikega. Esireas peapiiskop Andres Põderi paremal käel Raido Rüütel ja vasakul Jüri Ehasalu. Foto: Erik Peinar
Ristikiriku sünnipäeval, esimesel nelipühal oli Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus tänujumalateenistus, kuhu peapiiskop Andres Põder kutsus autasude kätteandmiseks kiriku teenekad töötegijad ja toetajad.

Tänujumalateenistusel teenisid koos peapiiskopiga kantsler Urmas Viilma, assessorid Tiit Salumäe ja Ove Sander, abipraost Patrik Göransson, õpetaja Ivar-Jaak Salumäe ja teoloogiaüliõpilane Georg Glaase.
Esmakordne oli peapiiskopi poolt Teeneteristi ja aukirjade kätteandmise tseremoonia ja esmakordselt toimus see kirikliku sümboolika – lipu ja vapi – all. Tunnustatud heraldiku Priit Herodese kavandatud on nii kirik­lik sümboolika kui ka Teeneterist, mille III järgu kavaler ta isegi on.
Autori esialgne kavand ei ole siiski lõplikult realiseerunud. Kui Teeneteristil paiknev viieleheline roos on punane, siis vapil ja lipul on see valge, sest selline muudatust tingiv otsus võeti vastu 2006. a kirikukogul.
Ustavad töötegijad
«Tänu on hoolimise ja armastuse tunnuseks,» ütles peapiiskop Andres Põder oma kõnes ustavaid töötegijaid tunnustades. «Tahan kinnitada, et teie panus on väga vajalik olnud.»
Assessor Tiit Salumäe luges ette konsistooriumi otsuse, mille kohaselt on Teeneteristi II järgu ordeni saajad Jüri Ehasalu, Osvald Lend ja Raido Rüütel. Teeneteristi III järgu saajad Noa­rootsi vallavanem Ülo Kalm, Rapla kirikumuusika festivali korraldaja Raimo Kivistik, kauaaegne Vastseliina koguduse organist Osvald Lõiv, Tori kiriku taastaja ja vabadusaate innustaja Harald Nugiseks, kiriku noortetöö juht Mari-Ann Oviir, Saue gümnaasiumi direktor Jaan Palumets, Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi kauaaegne õppealajuhataja Enno Poolen, Lääne-Nigula koguduse aktiivne töötegija Helmi Põldma, Urvaste koguduse õpetaja ja Heimtali kiriku taastaja Üllar Salumets, kirikumuusik ja koori KOSK üks asutajaist Hilma Talvar, Vastseliina koguduse töötegija ja kirikuvanem Endel Teder, kirikumuusikud Heinola Vaasa ja Taimi Välba.
Peapiiskop andis üle ka EELK aukirjad. Aukirja saajate nimed on avaldatud 11. lk. Anti üle ka 2007. a EELK kirjastuspreemia prof dr Kalle Kasemaale viljaka tõlketegevuse eest. EELK 2007. a lastetöötegija aunimetuse pälvis Signe Aus Tallinna Kaarli kogudusest ja aasta noorsootöötegija aunimetuse Lehte Jõe Lääne-Nigula kogudusest.
Autasustatavate nimel ütles tänusõnad Jüri Ehasalu: «Me tahame tänada oma kogudusi ja kirikuasutusi, kus me teeme igapäevast kirikutööd. Need teeneteristid ja aukirjad pole mitte ühemeheauhinnad, vaid on tunnustuseks meie ühisele tööle.»
Kirik kui vaimulik ema
Juhtides tähelepanu 11. mai erilisusele, kui esimene nelipüha ja emadepäev kokku on langenud, ütles kõneleja: «Nelipühad on ristikoguduse sünni pühad. Kui kirikut on võrreldud vaimuliku emaga, siis kristlaste jaoks on nelipühad otsekui ema sünnipäev.» Oma emale mõeldes ütles Jüri Ehasalu: «Tema mõistaks, et ta poeg on õiget teed käinud ja seda teekäimist on täna väga heldelt hinnatud. Kirikutööd ei tehta au ja kuulsuse pärast. Seda tehakse usust ja veendumusest, see pakub rõõmu ja õnnistust.»
Kirikupalves oli assessor Ove Sander. Laulis toomkoguduse koor (Veljo Reier) ja Kaarli koguduse kontsertkoor (Piret Aidulo, Mikk Üleoja), organist Kadri Ploompuu.
Headuse õpetus
Kirikliku autasu saanud koolmeistrid Enno Poolen ja Jaan Palumets on mõlemad koolis usuõpetuse tunnid sisse viinud ammu enne, kui selle kohustuslikkusest või vabatahtlikkusest avalik debatt puhkes.
Jaan Palumetsa sõnul alustati Saue gümnaasiumis religiooniõpetusega 1987. aastal. Teenetemärk selle töö eest tuli talle üllatusena, sest pole ju religiooniõpetust koolis sisse viidud mingi autasu pärast. «Ma pean seda vajalikuks, et õpilaste silmaring oleks avardunud, et nad teaksid kultuuri kui ka kunsti tagapõhjasid. Me ei tegele luteri usu propageerimisega, vaid räägime usundist üldse. See on ju headuse õpetus tegelikult,» ütles 23 aastat koolijuhina töötanud Palumets.
Ettepanekuid tublide kirikuinimeste tunnustamiseks võis konsistooriumile esitada 14. märtsini. Peapiiskop ütles Eesti Kirikule, et me peaksime kirikus rohkem üksteise tööd märkama, seda ka hindama ja väärtustama. «Ma olen rahul sellega, et tegelikult kirikukogu ja kirik tervikuna on langetanud vajalikud otsused ja läinud seda teed, et inimesi rohkem meeles pidada ja tunnustada.»
Aastaid majandusettevõtete juhtimise kõrvalt kirikutööle pühendunud Jüri Ehasalu on viimasel ajal tundnud heameelt kiriku, riigi ja ühiskonna lähenemisest. Ja seepärast peab oluliseks, et «nii riik kui ka luteri kirik on minu tööd tunnustanud, ma näen, et nendes asjades on väga palju ühist, ja see mõjub väga liigutavalt, kui riiklik ja kiriklik aumärk on kõrvu».
Ehasalu soovib tulevikus rohkem aega ja energiat pühendada kirikutööle. «See on töö, mis mulle valmistab kõige suuremat rõõmu ja heameelt.»

Sirje Semm

Teeneteristi II järgu ordeni saajad

Jüri Ehasalu, Tallinna toomkoguduse liige, juhatuse aseesimees. SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu esimees alates 2003. EELK Kirikupäeva ja Vaimuliku Laulupeo SA nõukogu esimees. Juhtinud ELTT tööd 1999–2003, Tallinna Jaani ja Juuru kiriku oreli fondi nõukogu liige.
Osvald Lend, Tallinna Jaani koguduse liige. 1940 valiti koguduse vastutavate isikute koosseisu, 1955 koguduse juhatusse, 1959–1991 juhatuse esimees, mitmes koosseisus kirikukogu saadik.
Raido Rüütel, Tallinna toomkoguduse liige, juhatuse esimees 1992. aastast. Tema sõnal on kaalu nii koguduse keskel, üldkirikus kui ka kogu ühiskonnas.