Esileht » Teemad » Teoloogilist »

Issand, anna meile oma armastav pilk

30.03.2010 | | Rubriik: Teoloogilist

Rogier van der Weyden. Kristuse haudapanek. 1450.  ReproPrantsuse vaimulike seas torkab silma üks eripärane mees, keda vahel nimetatakse lõnguste ja sulide hingekarjaseks: Guy Gilbert, kes pühendab oma elu ja tegevuse asotsiaalsete noorte kasvatamisele.
Selleks, et niisugustele korravastastele ja kuritegelikele noortele ligi pääseda, neis usaldust äratada, on isa Gilbert andnud endale lõngusliku välimuse: tal on pikad juuksed, nahkjope mitmesuguste tärnide ja medalitega ning käed täis plekist sõrmuseid. Kindral Delaunay, kellest on saanud sõber ja kaastööline, oli üsna ehmunud, kui ta seda pasatskitaolist tegelast ühes oma üksuses kohtas. Sõjaväeringkondades ju niisuguseid inimesi ei liigu!
Isa Gilbert, kes on ka tuntud kirjamees  –  tema viimane raamat «Lutte et aime, là où tu es» (‘Võitle ja armasta seal, kus sa oled’) ilmus hiljuti Philippe Rey kirjastuse väljaandel  –  on koostanud ka palveid Suure Reede ristikäiguks. Need tunduvad eriti kaasaegsed ning elulähedased.

Ristikäik Guy Gilberti järgi
«Lase mind elada seda paastuaega nõnda, et juba mu eluviis üksi paneks mõtlema, et on võimatu, et Jumalat ei ole olemas.»
1. peatus: Jeesus mõistetakse surma.
Siin võib mõelda kõigile neile, keda on piinatud ja surma mõistetud.
«Issand, pea meeles kõiki neid nägusid. Ole nende valgus kannatuste kuristikus, kus nad elavad. Ja siis pea meeles nende timukaid ja nende kohtunikke. Ma ei oleks kristlane, kui ma ei palvetaks ka nende eest.»
2. peatus: Jeesus pannakse oma risti kandma.
Kui meie kannatus on suur, siis kannab Kristus meid.
«Issand, sa ei ole kunagi nii lähedal kui siis, kui me oleme kuristikus. Sina oled kohal Iraagis, Afganistanis, Filipiinidel, Tiibetis, Põhja-Koreas, pühal maal.
Sina oled igal pool, kus inimesi jalge alla tallatakse, maha surutakse, eitatakse. Issand, tee, et meie väike igapäevane ristike aitaks rahvaid leida kohta, kuhu maha panna oma pea.»
3. peatus: Jeesus kukub.
Meiegi kukume. Ka valede, eelarvamuste, illusioonide otsa. «Issand, anna meile oma armastav pilk, mis tungib kui armastuse mõõk teise inimese sisse, ükskõik, kuidas ta välja näeb, milline on tema sotsiaal­ne staatus, rikkus või vaesus, nahavärv või vanus.»
4. peatus: Maarja kohtab oma poega.
Maarja on igal pool, ta jagab ka meie kannatust.
«Issand, tee, et su ema pilk ja juuresolek valgustaksid meie südameid meie teekonnal. Et roosikrants, see vaeste palve, oleks jõud ja elu. Õpeta meid, Maarja, kuidas armastada ja vait olla.»
5. peatus: Siimon aitab Jee­susel risti kanda.
Nii kaua, kui maailmas on veel solidaarsust, pole kõik kadunud.
«Issand, põetaja-õde, kes hoiab kätt üksi haiglas surijal; elamurajoonis kadunud kasvataja, kes kannab vaikset armastust ja elustavat lootust; keskkooliõpilane, kes pühendab oma nädalalõpu klassivennale, kelle vanemad on lahutatud; need on tänapäeva Siimonid, kes peatuvad ajaloo lõpuni, mitte üksnes selleks, et pealt vaadata, vaid et tegutseda kohe, arvestamata võimalikku hädaohtu. Issand, tee, et oleks rohkem Siimoneid.»
6. peatus: Veronika kuivatab Jeesuse nägu.
Need, kellele on antud näha, mis on maailmas ilus ja hea, peavad püüdma seda oma rahutule kaasajale edasi anda.
«Issand, tee, et meie sõnad, suled ja pliiatsid suudaksid öelda ja kirjutada, kui hiilgav on sinu kreatuur ja sinu Looming. Anna meile austust tõe ja ilu vastu. Siis särab uuesti iga moonutatud nägu. Kõik tõde, ka kõige karmim, annab valgust.»
7. peatus: Jeesus kukub teist korda.
Ka meie kukume mitu korda, kuigi me sageli arvame, et seda juhtub ainult teistega.
«Issand, ära lase meid uskuda, et oleme juba kohale jõudnud. Lase meid hoolitseda oma keha, vaimu, südame ja intelligentsuse eest. Ajast, mil me saame teadlikuks, kuni meie pilgu kustumise tunnini õppigem alandlikkust.»
8. peatus: Jeesus trööstib Jeruusalemma naisi.
Naistel on tähtis osa Kristuse kannatusloos. Nemad julgevad olla kaastundlikud.
«Issand, evangeeliumi vaim on Armastus. Kristlane ei tunnista piiride ja rasside tõkkeid. Issand, olgu meie usk Armastus. Et selle kiired valgustaksid kogu maakera.»
9. peatus: Jeesus kukub kolmandat korda.
Kui me märkame kõigi kannatuste kiuste Jumala juuresolekut, siis saame sellest jõudu.
«Issand, anna noorele inimesele, kes tahab end ära tappa, viimane vastupanuvõpatus, mis laseb teda ellu jääda, anna haigele, kes ei usu enam, et ta võiks terveks saada, jõudu oma hädast üle olla, anna tütarlapsele, kes tahab aborti teha, sõbralik tugi, mis lubab teda avastada, et elu on suur Jumala and.»
10. peatus: Jeesuselt võetakse tema riided.
Riided kuuluvad isiksuse pildi juurde; paljana on inimene anonüümne.
«Issand, Indias… ja mitmel Aafrika maal sureb inimesi nälga. Meil surrakse kõigepealt sellepärast, et meist ei hooli keegi. Anna, et me suudaksime toita ja riidesse panna teisi inimesi, aga kõigepealt, et meid oleks kellelgi vaja. Ja et me kunagi ei laseks lahti käest, mis meile on ulatatud ja mille oleme vastu võtnud.»
11. peatus: Jeesus naelutatakse ristile.
Jumal ei vaata mitte ainult korralikke usklikke, vaid ka kaabakaid ja mõrtsukaid.
«Issand, tänu sulle, et sa ütlesid kahetsevale sulile: «Tule koos minuga Paradiisi.» Ütle meile tihti meie südame saladuses, et mitte keegi ei ole kadunud. Et kõige suurem türann, silmapaistev monstrum, verejanuline timukas võivad andeks paluda. Ja et siis sa päästad ka nemad. Tee, et me aru saaksime, et me kõik oleme natuke türannid, monstrumid ja timukad.»
12. peatus: Jeesus sureb ristil.
Ka meil tuleb käia sama teed…
«Issand, meil on küllalt süüa ja korralik korter. Oleme mugavalt sisse seatud. Aga meie haigus on – karta surma. Sina, kes sa oled surnud ja tõused üles, õpeta meid surma armastama. See on meie teine häll. Anna meie sammudele kindlust, kui me talle vastu läheme. Ta viib meid täiuslikule elule. Ja siis õpeta meile küllastamatut uudishimu teispoolse maailma ees. «Seal üleval ei ole muud kui Armastus.»
Anna meie sammudele, liigutustele, meie südamele seda armastuse lõhna, mis kuulutab paradiisi. Siis võime elada rõõmus.»
13. peatus: Jeesus võetakse ristilt maha ja antakse ema Maarjale.
Lein ei tohi olla negatiivne. Ka siin tuleb Jumal sisse võtta.
«Issand, õpeta meid surma ees oma vaikse palvega ja armastava juuresolekuga janunema sinu järele. Kõik inimesed kõigil aegadel tunnevad määratut vajadust armastuse ja lootuse järele.»
14. peatus: Jeesus pannakse hauda.
Surm kuulub elu juurde. Me ei tohi temast mööda vaadata.
«Issand, tee, et me oskaksime vaadata, milline on teiste rahvaste juures elu ja surma mõte. Meie vennad muslimid annavad meile, kristlastele, hea õpetuse: armastatud inimene maetakse maha paar tundi pärast tema surma, mässitult lihtsasse linasse. Õpeta meid koos nendega osa võtma elamise ilust, et kiiresti tõusta Sinu juurde.»
Ristikäigu teemasid võib kohandada mitmesugustele traditsioonidele ning ajaloo sündmustikele. Oleks kasulik koostada ka põhiliselt eestilikku teksti…

Fanny de Sivers

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)