Iseseisev Käsmu kogudus on olnud kasvav kogudus

Mereäärse Käsmu kogudus tähistas 31. märtsil 65. sünnipäeva.

Koguduse diakon Urmas Karileet, kes on kirjutamas usuteaduse instituudi lõputööd Käsmu koguduse ajaloost, täpsustab, et esimene aruanne, mille kogudus konsistooriumile esitas, on 1946. aasta kohta ja selle esitas Käsmu köster-jutlustaja Ferdinand Altenbrun.
«Sellest võiks järeldada, et kogudus on registreeritud kas 1945. aasta lõpus või 1946. aasta alguses. Iseseisva koguduse asutamise protsess, mis algas koguduse registreerimisega (täpne kuupäev on väljaselgitamisel), kulmineerus kirikulepingu allkirjastamisega 31. märtsil 1948, mil 21 Käsmu inimest sõlmisid kirikulepingu, võttes sellega endale vastutuse Käsmu kiriku ja koguduse edasise saatuse eest,» ütleb Urmas Karileet.
Sellest johtuvalt tähistati koguduses kirikulepingu sõlmimise 65. aastapäeva koos ülestõusmispühaga, kus jutlustas koguduse hooldajaõpetaja Tauno Toompuu. Pärast teenistust söödi sünnipäevatorti ja -kringlit. Kohal olid umbes pooled 70 annetajaliikmest. Käsmu kogudus on kahe viimase aastaga läbi teinud kahekordse kasvu.
Urmas Karileedi sõnul on kogudus valinud täiesti uue viieliikmelise juhatuse (esimees Tiina Laulik) ja 15-liikmelise nõukogu. «Mõlema juhtorgani liikmete keskmine vanus on põlvkonna jagu noorem eelmistest,» täpsustab diakon. «Käsmus on traditsiooniks, et viimased 62 aastat on juhatuse esimehed olnud naised. Kaks esimest naist (ema ja tütar) juhtisid kogudust kokku 50 aastat: Juuli Sulavee aastail 1950–1976 ja tema tütar Mirjam Vainu aastail 1976–2001. Kuna mehed olid palju merel, siis on Käsmus alati suurema osa tööst teinud ära naised.»
Käsmu inimesed kuulusid küla asutamisest alates 500 aasta jooksul kas Haljala või Kadrina ja vahetult enne iseseisvumist mõned aastad ka Ilumäe koguduse alla ning Käsmu kirikut loeti nende koguduste abikirikuks ehk kabeliks.
Praegune, põhiliselt kohalike meremeeste ja talunike kulul ehitatud kirikuhoone on siin juba kolmas. Ehitamist alustati 1863, pühitsemine oli 1864. aasta suvel.
Aastal 2012 viis kogudus LEADER-programmi ja riikliku pühakodade programmi abiga läbi kapitaalse siseremondi kirikus. Vihula vald tunnustas koguduse tehtud tööd valla 2012. aasta tegija tiitliga kultuuri valdkonnas.
Sirje Semm