Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Intelligentne sinod keerulise aasta taustal

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Aasta töötegija tiitli pälvis Helme, Taagepera ja Mõisaküla koguduse õpetaja Arvo Lasting (pildil). Aasta kiriku sõbraks tunnistati Villem Reimani Kolleegium, kellele antakse tänu üle Reimani sünniaastapäevale pühendatud pidustustel. Mari Paenurm
Möödunud kolmapäeval peeti Pilistveres Viljandi praostkonna sinodit, kus kõneldi 2010. aastast nii numbrites kui emotsioonides ja vaadati ühiselt eesseisvale.

Tõtt-öelda ilmnesid n-ö kaane all podisevad tunded juba sinodi avajumalateenistusel Pilistvere Andrease kirikus, kus pärast alguslaulu tõusis püsti Viljandi Pauluse koguduse õpetaja Mart Salumäe, kes teatas, et ta ei soovi osaleda teenistusel, kus organistiks on inimene, kes on kirikut rüvetanud ning pole selle eest isegi vabandust palunud. Orelil teenis Kalev Rajangu. Pastoraati mahtusid siiski kõik koos ära, sinod andis ka Rajangule loa osalemiseks.
Kiriku olukord muutuvates tingimustes
Oma sõnavõtus tõdes praost Marko Tiitus, et ühelt poolt on olnud keeruline aasta. Skandaale pikkisid nii meediakära nautinud ning kirikust lahkunud Kalle Gaston kui Raul Rajangu macchiavellilik filmiprojekt.
Teisalt on Viljandi praostkond üks majanduslikult suhteliselt hästi toimiv kooslus ja, nagu möödunud aastal meeskonnaga liitunud Kolga-Jaani koguduse õpetaja Peeter Parts korduvalt rõhutas, intelligentne, kus eri osapooled saavad oma mõtted välja öelda ja asju arutada.
Ehkki liikmesannetajate hulk on praostkonnas vähenenud ühe keskmise koguduse võrra, on nagu mujalgi summad annetuse lõikes kasvanud. Viljandi praostkonna ühtset toimimist toetab tugevasti ka Soome Tuusula ja Nurmijärvi sõpruspraostkonnna rahaline abi,  garanteerides vaimulike puhkuste asendustasud ning toetades teatud summa piires nende enesetäiendamist.
Koguduseti on majanduslik võimekus erinev, kuid suurt toetust ja huvi oli tunda Viljandimaa Omavalitsuste Liidu juhi, Kolga-Jaani koguduse juhatuse liikme Kalevi Kauri isikus, kes tõdes, et kahtlemata on nii omavalitsusjuhtide kui koguduste esindajail vaja olla pidevas koostöös ning kohalikku kogukonda arendada.
Koguduste perspektiivid
Välja joonistusid ka maa- ja linnakoguduste rahaliste vahendite hankimise erisused. Kui maakogudused saavad abi taotleda eri meetmetest PRIA kaudu, siis linnades sellised võimalused puuduvad.
Hilisemates sõnavõttudes analüüsisid koguduste esindajad lühidalt arengukavadega seotut. Valmis on arengukavad Viljandi Jaanis, Kõpus ja Kolga-Jaanis. Arutleti ka võimaluste üle üldse kiriku puhul mingisuguste mõõdetavate suurustega arengukava järgi elada ja toimetada, kuid tundus, et põhimõtteliselt on kogudustes valmisolek oma töö analüüsimiseks olemas.
Majandusaasta aruannete ja eelarve puhul toodi välja, et oluline on sisse viia kassaorderid, mis tagaks aruandluse parema läbipaistvuse.
Toimusid ka valimised. Viljandi praostina jätkab Marko Tiitus, abipraostiks valiti Põltsamaa Niguliste koguduse õpetaja Markus Haamer.
Emeriitõpetaja Vello Salum pööras kohalolijate tähelepanu asjaolule, et kogudused ei müüks oma maad, kuivõrd maa vabamüügi tingimustes võime varsti muutuda lindpriideks. Ta nimetas ka vajadust kogukonnamaade järele.
Peapiiskop Andres Põder tõi oma sõnavõtus välja mõtted, mis keskendusid kirikutöö ühisosa leidmisele, üksteise toetamisele ning uute töötegijate otsimisele.
Sinodilised võisid nautida sooja ja suurepäraselt korraldatud vastuvõttu, mida valmistas kohalik aktiiv eesotsas diakon Hermann Kalmusega.
Mari Paenurm