Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

In memoriam Ritva Pasanen

/ Autor: / Rubriik: Teated / Number:  /

 In memoriam
Ritva Pasanen
(30.08.1946–13.11.2010)

Ritva on sündinud 30. augustil 1946 Jyväskyläs, õppinud Soome Rahvamisjoni piiblikoolis Helsingis ning asunud seejärel tööle samas organisatsioonis Kesk-Soome noortetöö sekretärina. 1974–1988 oli ta Suolahti koguduses noortejuht. 1983 Ritva abiellus, tema abikaasa Veikko Pasanen alustas samas koguduses tööd poistega.
Ritva teiseks kutsumuseks said eesti lapsed. Innustus selleks tekkis Ritval ja Veikkol aastal 1995 Põltsamaal, kuhu neid tõi Mika Tuovinen. Koos käisid nad Põltsamaa lähedal külades. Töö jätkus Soomes, Ritvast ja Veikkost said misjonisekretärid, kes toetasid Tuoviste tööd Eestis.
Jyväskylä piirkonna elu hakkasid rikastama Ritva korraldatavad reisid Kesk-Eestisse. Põltsamaast sai hinnatud vaimuliku sisuga turismiobjekt. Uuel sajandil korraldas Ritva ka kolm puhkekodukülastust: Pühajärvele, Haapsallu ja Toilasse. Puhkekodu veeprotseduurid vaheldusid külaskäikudega kogudustesse. Oma töösse haaras Ritva kaasa Misjonikeskuse ja saavutas sellega geograafilise haarde.
Kestvaks vaimulikuks, loominguliseks ja organisatsiooniliseks suhteks kujunes töö Põltsamaal. Koostöös sealse koguduse ja mitme inimesega Eestis ja Soomes hakkas Ritva välja andma pühapäevakooli abimaterjale. Raamatuid sai kokku kaheksa, kokku üle 33 000 eksemplari. Need raamatud on Kesk-Soome inimeste kingitus eesti lastele.
Viimastel aastatel keskendus töö Valga praostkonna alale, kuhu Ritva tõi partnerina kaasa Kylväjä misjoniseltsi. Alati käis ta aga külas ka Põltsamaa ja Torma kogudusel. Iga-aastased reisid Valga praostkonda on paljude jaoks oodatud sündmus. Siin, nagu Põltsamaalgi, leiti uusi ristilapsi, tutvuti pühapäevakooliõpetaja Imbi Tanilsoo tööga. Siin laulis Sumiaiste koguduse koor. Toetamaks seda tegevust, leidis Ritva töörühma veel kaks Soome abielupaari.
Möödunud aastal nõrgenes Ritva tervis. Teda kandsid palvekätel paljud nii Soomes kui ka Eestis. Ritva oli haiglanädalate ajal juba mõttes loobunud Eesti reisist, kuid tundis end just õigel ajal tervena. Toetudes rollaatorile, jutlustas ta veel meie kirikutes. Talle oli antud aastaks armu, et näha «oma laste» elu ja viimase organiseeritud raamatu «Jumal armastab maailma» kasutamist meie kogudustes. Ta sai näha, et tema töö on saanud toetust uutelt Soome kogudustelt, muu hulgas ühinesid ametliku koostööga eesti laste heaks talle nii südamelähedased Suolahti ja Sumiaiste kogudused.
Lapsed armastasid Ritvat. Kui Ritvale oli vaja viia külakosti, meisterdasid lapsed talle meelsasti kingitusi. Ritva on käinud külas kasvavatel ja Kylväjä misjoniseltsi poolt toetatavatel pühapäevakoolidel Nõos, Puhjas, Rannus, Rõngus, Lagujal (Otepää kogudus), Karulas. On suuresti Ritva teene, et koostöö Kylväjä misjoniseltsi ja Valga praostkonna vahel on saanud ametlikuks. See koostöö on võimaldanud peale praostkonna laagri korraldada mitmes koguduses lisalaagreidki.
Ritva tee lõppes 13. novembril. Tema sõbrad jätkavad tööd eesti laste heaks edasi. «Käes on tee teine ots / ja antud igavene vastus. / Ning Kristuse teed ülistab / uus, terve inimene.»
Päiviö Turtiainen
Vallo Ehasalu