Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

In memoriam Andrus Norak

/ Autor: / Rubriik: Teated / Number:  /

 In memoriam
Andrus Norak
1958–2011

Täis elujõudu, vaid 53aastase mehena lahkus meie hulgast Andrus Norak, teoloog, vaimulik ning viljakas literaat ja poeet, kes teenis elu lõpul Tallinna vangla vanem­kaplanina.
Andrus Norak sündis 27. märtsil 1958 Tallinnas. Õppis Tallinnas, Räpinas ja Jänedal.
Ehkki Andruse isa oli Nõukogude Eesti rahandusminister ja hiljem Tallinna linnapea, algas noormehe töömehepõli juba varakult – 17. eluaastal. Andrus töötas abitöölisena, autokaalujana, metsavahina, trükkaliõpilasena jne. Pikka aega oli tema töökohaks tehas Norma. 1994. aastal sai Andrus Asbury Teoloogilisest Seminarist USAs magistrikraadi. Abiellus 1986. aastal ja tal oli kokku kaheksa last.
Andrus Norak ristiti EELK Kaarli kirikus, sellele järgnes pöördumine Oleviste kirikus 1983. aastal. 1986 liitus ta Eesti Metodisti Kirikuga ja oli EMK Teoloogilise Seminari rektoriks selle loomisest peale. Viimastel aastatel töötas EELK vaimuliku ja vanglakaplanina.
Andrus Norak oli tuntud esseist ja luuletaja, eriti hinnatud lasteluuletajana. Tema sulest on ilmunud ligi kümmekond raamatut. Nende seas esseekogud «Kuidas liigitada delfiine?», «Nabakultuurist» ja «Kolm kala» (kaasaurtorina), lasteluule valimikud «Ahvileivapuu» ja «Ära lugemisest», novellikogu «Kirsside pillamise päev».
Andruse poeesia tundlikum ja parim osa on ilmunud Samuel Bengtssoni varjunime all, millest eesti luuleloos on vahest hinnatuimad «Karjeid rohtuvast kraatrist ehk Viimase peal» ja «Eluvalem». Andrus oli ka aktiivne Raadio 7 ja Pereraadio kaasautor, samuti erk sotsiaalne mõtleja netiportaalides.
Andrus Norak on öelnud: «Ma arvan, et iga inimene peaks panema paika isikliku tasakaalu dogmaatika ja analüüsi vahel. Keegi õpetaja väljendas seda nii: «Mäed on alguses mäed ja jõed on jõed. Kui sa õpid, siis ühel hetkel ei ole mäed enam mäed ja jõed ei ole jõed. Aga kui sa edasi õpid, siis saavad ühel hetkel mäed jälle mägedeks ja jõed jõgedeks.»» Oma motoks oleks ta valinud lõigu Matteuse evangeeliumist: «Õppige minust!» R.I.P.
Raivo Raave