Ilus päev rõõmuks emadele

Emadepäeval kogunes Haapsalu Wiedemanni kooli pere kirikusse, et tähistada ilusat päeva. Pidulikul aktusel avaldati tänu emadele ning anti parematele sõnaseadjatele autasud Heino Noore usuõpetuse edendamiseks mõeldud fondist.
Heino Noore stipendiumifondi asutamislepingu usuõpetuse ja sellega seonduva toetamiseks allkirjastasid Tartus elav doktor Heino Noor ja Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi direktor Leini Vahtras 20. jaanuaril 2000. aastal. Stipendiumiga soovis dr Heino Noor austada oma kooli ja kodulinna ning mälestada Siberi haudadesse jäänud kaaslinlasi, sealhulgas oma ema, kellele kuulub tema eriline tänu ja austus. Preemiaga soovitakse edendada eetilist ja isamaalist kasvatustööd.
Tänavu emadepäeval anti Heino Noore stipendiumi Haapsalu toomkirikus üle juba üheksandat aastajärge. Kutsutud oli rekordarv kirjutajaid – 95 õpilast koos emade ja vanaemadega.
«Emade kanda on meie ühiskonnas alati olnud kahekordne koorem – laste eest hoolitsemine ja kutsetöö. Aga emadel on ka omad rõõmud. Ja laps on suurimaid rõõme, mida elu üldse pakkuda suudab,» sõnas kooli direktor Leini Vahtras kirikus peetud avakõnes.
Päevakohase kõnega esines ka HWG arendusjuht Veikko Kõrv, kohalviibijaid tervitas Lääne praost Tiit Salumäe. Musitseerisid endised HWG õpilased Kat­rin Kaasik ja Olesja Voronjuk, laulis üks selle aasta stipendiaatidest, 10.M klassi õpilane Henry Suurküla õpetaja Anne Pääsukese juhendamisel.
Loeti ette katkendeid võistluskirjanditest teemadel «Mida annab mulle minu kodu», «Maakodu või linnakodu – kumb on lapsele parem kasvupaik?», «Minu nägemus ideaalsest perekonnast», «Miks vanemad ei mõista lapsi» ning «Suhted laste ja vanemate vahel».
Peapreemiad said sel aastal Susan-Carol Marjapuu (7. kl), Kethmar Salumets ja Mari Vallik (8. kl), Laura Niils ja Merilin Aavik (9. kl), Elina Roosi ja Olari Ristikivi (10. kl) ning Elin Raagma ja Marion Mitt (11. kl).
Ent direktor Vahtras on kindel, et igale emale tegi rõõmu kõik, mis ta enda laps selleks päevaks välja mõelnud ja loonud, hoolimata autasust. Siiski arvab ta, et Heino Noore stipendium on elavdanud kirjutamist emadusest ja isamaalisusest ning kujundanud eetilist mõtlemist õpilaste seas. «Mõtted kirjatöödes olid värvikad ja mitmepalgelised, sisukad. Ning sellised üritused, kus töid ette kanda, on vajalikud kogu kooliperele: õpilastele, õpetajatele, lastevanematele,» lausus Vahtras.
Pärast autasustamist oli kirikus kaetud kohvilaud. Istudes ühises ringis, polnud üritusele kutsutud emad-vanaemad omakorda kitsid tänusõnadega korraldajaile. On ju tänupäev emadele vaid kord aastas.
Merje Mänd