Esileht » Arvamused » Arvamus »

Ilma milleta ei oleks kirik enam kirik

16.03.2010 | | Rubriik: Arvamus

Pooled Järva praostkonna vaimulikest on naised, kelle panust kirikutööle praost kõrgelt hindab. Pildil diakonid Imbi Arro (paremal) ja Rutt Süvari. Foto: Algur KaermaMihkel Kukk võtab 10. märtsi juhtkirjas tabavalt kokku naiste vaimulikuks ordineerimise peamise eelduse: selleks tuleb hüljata toimingu teoloogilised aspektid, sh pühakirja selgesõnaline keeld, et naine ei tohi jutlustada (1Kr 14:34, 1Tm 2:12), ning kiriku sellekohane ligi kahe tuhande aasta pikkune praktika.
Võrdsuse asemel on kirik läbi oma ajaloo rõhutanud mehe ja naise samaväärsust, tunnustades naise loomiskohast väärikust ning tema iseseisvat võimet langetada moraalseid otsuseid. Neitsi Maarja sõnad ingel Gabrielile: «Sündigu mulle sinu sõna järgi» (Lk 1:38) on andnud kõikidele sugupõlvedele põhjuse kiita teda õndsaks ning seada ta eeskujuks kõigile usklikele.
Autor ei vaatle oma artiklis põhjalikumalt (mees)vaimulike ametist lahkumise põhjusi. Üht ühisnimetajat, mis puudutab ka jätkuvalt kogudustes teenivaid vaimulikke, on viimastel aastatel üha valjemalt nimetatud – hingekarjaste hingehoid. Selles on oluliseks toeks süvenemine Jumala sõnasse, mille kuulutamine ongi kiriku peamine ülesanne ning ilma milleta ei oleks kirik enam kirik. Püüdes lahendada kiriku vaimulikkonnaga seotud probleeme, jõuame ringiga tagasi … vaimuliku ameti teoloogiliste aspektide juurde. Pühakiri ei ole selles üksnes pidepunkte andev ajalooline dokument, vaid Jumala enese tahte väljendus, mis jääb püsima selle maailma lõpuni.
Enn Auksmann, Avo Kiir, Toomas Nigola, Tõnu Taremaa, Illimar Toomet, Tauno Toompuu, Veiko Vihuri


Repliik repliigile

Pean tõdema, et head ametivennad on minu 10. märtsi juhtkirja mõttest kahjuks valesti aru saanud. Ütlesin seal selgesõnaliselt välja, et jättes kõrvale teoloogilised aspektid naiste sobivuse kohta vaimuliku ametisse, mis ei olnud selle kirjutise eesmärgiks, lähtusin tänaseks väljakujunenud olukorrast meie kirikus, kus hetkel on EELKs meesvaimulike kõrval ordineeritud preestrite või diakonitena teenimas üle 30 õrnema soo esindaja.
Minu teada eelnes 1967. aasta 12. oktoobri kirikukogu otsusele naiste vaimulikuks pühitsemise kohta küllalt pikk teoloogiline arutelu, tänu millele see kirikupoliitiline otsus tollal üldse langetati. Seni pole ükski järgnev kirikukogu koosseis seda otsust tühistanud ning selle õiguspädevust kahtluse alla seadnud.
Minu loo mõte oli kutsuda üles ka kirikus rohkem oma kaaslasi (olenemata soost) märkama ning üksteise panust Jumala kuningriigi ülesehitamisse senisest enam tunnustama. Et see sattus naistepäeva nädalasse, siis paraku said suurema tähelepanu osaliseks naised. Vabandan oma meeskolleegide ees, kes end sellest puudutatuna tundsid.
Mihkel Kukk

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)