Igapäevane leib

Lõikustänupüha kutsub meid vaatama tagasi lõppeva suve saagile ja tooma tänu Jumalale selle eest, mida oleme võinud lõigata. Tänapäeva inimese suhe loodusesse on muutunud teistsuguseks, kui oli varem, mil igapäevane leib tuli oma talu põllult. Siis sõltus inimeste heaolu ja hakkamasaamine otseselt sellest, milline oli viljasaak ja kui palju nopiti kartulit. Kui saak oli kehv, siis ootas talvel ees nälg.
Tänapäeva maailm on hoopis teistsugune ja üleilmsed protsessid mõjutavad meid palju rohkem kui veel mõnikümmend aastat tagasi. Kui Eestis on saak hea, aga Venemaal kehv, siis kasvavad meie toiduainete hinnad, sest maailmaturg mõjutab meid. Sõltume Keenia ja Etioopia kohvisaagist ja paljust muustki, mis maailmas toimub.
Kui kaasaja inimene ostab toidu poest, siis võib hõlpsasti ununeda see, et kõik, mida me oma eluks vajame, tuleb tegelikult Jumala käest, kes on loodusjõudude Issand. Lõikustänupüha on seega muutunud palju rahvusvahelisemaks, kui see oli varem. Võime elada kaasa maailma kõigi rahvaste saagile, tööle ja sellele, kuidas teised elavad.
Lihtne on mõelda, et küll seda sööki saab, kui vaid raha on. Samas on kogu meie töö ja töö tulem Jumalast sõltuv. Ka töökoha eest võime olla Loojale tänulikud, sest siingi on tema meid juhtimas. Nii võib kristlane olla tänulik kõige eest, mis tema elus on.
Kaido Soom