Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Iga seemneiva peab kandma vilja

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Narva-Jõesuus oli just eelmisel päeval avatud rannahooaeg. Päike lõõskas taevas, kraadiklaas tõusis 30 pügala alla ja kogudusemajas, kus väike saal sai aastapäevateenistusele tulijaist tihedalt täis, hoiti esialgu uksed kinni, et sooja mitte sisse lasta.

Aga oli see siis ilma süü, Pühajõe naiste kaunis laul või inimeste hingesoojus, mis lõpuks kõik uksed ja aknad avali lõi ja käe veeklaasi järele sirutama sundis.

Aastapäeval koos külalistega
Narva-Jõesuu veerandsajaliikmeline Niguliste kogudus tähistas asutamise 110. ja taastamise 20. aastapäeva jumalateenistusega kogudusemajas, kuhu olid oodatud ka külalised. Jumalateenistusel teenisid piiskop Einar Soone, praost Peeter Kaldur, hooldajaõpetaja Avo Kiir ja koguduse esimene vaimulik diakon Ralf Alasoo.
Jutluses rääkis Peeter Kaldur rikkuse kasutamisest ning au andmisest kõigepealt Jumalale. Piiskop Einar Soone soovis kirikuvalitsuse poolt tänusõnu lausudes õnnistust kogudusele edaspidiseks tööks.
Kingituste üleandmiseks said sõna linnapea Raivo Murd, naaberkoguduste vaimulikud, Soome sõpruskoguduse esindaja. Praostkonna sekretär Anne Ferschel kiitis koguduse juhatust, kellega on tal alati meeldiv suhelda ja kust alati laekuvad hästi esitatud aruanded.
Narva koguduse õpetaja Villu Jürjo andis üle ajaloolise harulduse. Nimelt koguduse 1928. aasta leeripildi, kuhu on taha kirjutatud kõigi nimed, ka need, keda pildil polnud (õpetajaks oli Ingerimaalt tulnud Georg Slöör). Narva-Jõesuu «koguduse elu on olnud mitte eriti suurejooneline, aga oluline on ta ikka, sest iga seemnevili peab kandma vilja», ütles Villu Jürjo kinki üle andes.
Kümme aastat tagasi kinkis Villu Jürjo samuti kogudusele haruldased dokumendid, nagu Narva-Jõesuu kiriku ehituse originaalprojekti; armulaualiste raamatu, kuhu esimene sissekanne oli tehtud 9. märtsil 1903; koguduse protokolliraamatu, milles viimane sissekanne 1946. aastast; matuseplatside raamatu ja kihluste ning laulatuste raamatu.

Uue kiriku ootel
Narva-Jõesuu suvitajaile ehitati pühakoda XIX saj lõpus. Kirik allus Vaivara kogudusele ja läks maksma 60 000 rubla. Kirikut ehitati annetustega, millest suurema osa oli andnud Narva  toonane linnapea Adolf Hahn. Kirik lammutati 1954. aastaks.
Sõjakahjud ei olnud nii suured, et oleks pidanud hoone maatasa tegema, teavad öelda inimesed, kes seda aega mäletavad. 10 aastat tagasi, kui koguduse 100. aastapäeva tähistati, avati paigas, kus kunagi kõrgus uhke 500kohaline kivikirik, mälestuskivi selle koha tähistamiseks.
Praegune seis on selline, et linna peaks kerkima kaks uut kirikut, üks õigeusklikele ja teine luterlastele. «Kaks aastat tagasi kirjutasime mõlema kirikuga alla kavatsuste protokolli. Aga nüüd on üks kirik saanud edusammud: õigeusukiriku detailplaneeringu esimene avalik arutelu oli 6. juunil,» selgitas linnapea Murd.
Kogudust tervitades ütles linnapea, et järelejõudmiseks tuleb pingutada. Luterlaste kirik peaks kerkima ajaloolisele kohale, kust küll osa krundist on 1990ndate keerulistel aastatel käest läinud. Aga asukoht on ideaalne: peatänava ääres ja otse Merisuu spaahotelli vastas.
Linnapea Murd usub, et kiriku ehitamise alustamiseks allkirjastatud leping linna, EELK ja arhitektuuribüroo vahel annab uut lootust. Projekteerija lubanud eelplaneeringu teha abi korras.
«Raha ei ole rikkus, rikkus on see, kui su kõrval on head inimesed, kes tahavad koos midagi ära teha. Kui teeme kõik koos, suudame midagi ellu viia. Sain ise siit täna uut hingejõudu linna juhtimiseks,» ütles neli kuud ametis olnud linnapea.
Narva-Jõesuu linna 3000 elanikust on eestlasi 300. Ka uus, projekteerimise ootel kirik ei tule nii suur, kui oli enne sõda.

Kogudusemajas käiakse koos
Narva-Jõesuu iseseisev luterlik kogudus loodi 1903. aastal. Esimeseks õpetajaks sai Jakob Jalajas. Viimane koosolek peeti protokolliraamatu järgi 14. jaanuaril 1947. a. Koguduses oli siis 70 liiget, kellest 1946. aasta liikmemaksu oli tasunud 36.
Koguduse tegevus vajus pikkadeks aastateks varjusurma, et taas tõusta 1992. aastal, mil diakon Ralf Alasoo kutsus inimesed kokku jõulujumalateenistusele. 20. aprillil 1993 kinnitati kirikukogu otsusega Narva-Jõesuu kogudus taastatuks.
Ralf Alasoo on praegu teenimas kaitseväes ja tegeleb seal relvastusküsimustega. Aga Narva-Jõesuu kogudust käib ta aeg-ajalt teenimas. Algusaegu meenutades ütleb ta, et siis andis Peeter Kaldur kõigile noortele vaimulikele Ida-Virumaal kohustusi ja pani nad rakkesse, kogudusi teenima.
Kroonikud on üles tähendanud, et diakon Ralf Alasoo ajal oli koguduseelu elav: teenistused toimusid igal pühapäeval ja kirikupühal, korraldati mitmesuguseid üritusi, töötas leerikool, pärast teenistusi istuti koos kiriku kohvikus kohvilauas, vesteldi ja lauldi.
Aastatel 1997–2008, kui koguduse hooldajaõpetajaks oli Ülo Vaher, arendati rahvusvahelist koostööd kogudustega Soomest ja Saksamaalt.
Kogudus käibki koos Koidu tänava majas. 1906. a otsustas eestseisus ehitada vana palvemaja platsi peale aadressil Koidu 19 uue palvemaja ja koolimaja, mis 1907. a valmis. Koidu tänava maja oli kasutusel koolimajana, hiljem kolis sinna alevinõukogu.
1993.a tagastati kogudusele maja, kus tehti annetuste toel osas ruumides remont, et kogudusetöö saaks toimuda. Remonditi katus ja välisfassaad, vahetati aknad ja uksed. Kirikusaali tegi korda koguduse oma mees Ado Jürgenson, asju aitas korraldada Ants Remmel.
Narva-Jõesuu koguduse juhatuse esimees Silvia Remmel on Ida-Virumaal elanud üle 40 aasta. Tema on koguduse hing, korraldaja ja kooshoidja. Aga ütleb, et üksi ei teeks ta midagi, kõik sünnib koostöös, ning ta kiidab kõiki koguduse liikmeid.
Sirje Semm

Narva-Jõesuu Niguliste kogudus

Kuulus Vaivara alla, iseseisvus 1903. aastal.
Koguduse tegevus vaibus 1940ndatel.
Kogudus taastati 20. aprillil 1993.
Pühakoda pühitseti 15. juulil 1900, hävis sõja ajal.
Koguduse kasutuses on maja aadressil Koidu 19.