Huvi ja teadmisi noortel jagub

Tartus kohtusid usundiõpetuse üleriigilise olümpiaadi lõppvooru jõudnud kaksteist finalisti.
Teoloog Meelis Frieden­thali juhitud seitsmeliikmeline žürii võttis endale raske ülesande reastada religioonihuvilised koolinoored paremuse järgi.
Esimese kadalipu olid eelvoorus osalejad essee saatmisega juba läbinud, nüüd pidid nad oma kirjatöö suuliselt kaitsma ning vastama küsimustele maailma usundite ja Eesti usuliste olude teemal.
Esimese koha pälvinud Tallinna inglise kolledži õpilane Sten Andreas Ehrlich selgitas Eesti Kirikule, et mõte osaleda olümpiaadil tuli kooli religiooniloo õpetajalt Matthias Burghardtilt.
Aktiivselt väitlemisega tegelevale noormehele, kes on enda sõnul harjunud avalike esinemistega, ei valmistanud raskusi vestlusvoor, hoopis pingelisemaks hindas ta eelvoorus kirjutatud essee «Milline peaks olema riigi ja religiooni vahekord?» kaitsmist.
Tõeliseks vedamiseks nimetas gümnasist aga loosiga tõmmatud teemat «Piibli mõju eesti keele arengule». «Ajaloohuvilisena olen uurinud esimeste eestikeelsete raamatute ajalugu ning kirjanduse kujunemist,» selgitas Ehrlich.
Ennast ateistina identifitseeriva noormehe hinnangul ei ole religiooni teema minetanud maailmas oma tähtsust: «Geograafilised piirid on hägustunud ning kohtumised inimestega teistest kultuuriruumidest igapäevased. Just religioon defineerib suuresti kultuuri, kombed ja väärtused.»    
Teist ja kolmandat kohta jäid jagama tartlased Henrik Habicht Treffneri gümnaasiumist ja Mart Avi Tamme gümnaasiumist. Edasi reastati pingerida järgmiselt: Juhan-Mart Salumäe Viljandi Paalalinna gümnaasiumist, Minni Saapar Tartu Miina Härma gümnaasiumist, Heiki Ojasild Treffneri gümnaasiumist, Ilona Juhanson Paalalinna gümnaasiumist, Liina Kangur Avinurme gümnaasiumist, Veiko Strauss Treffneri gümnaasiumist, Ursula Jõers Tartu Mart Reiniku gümnaasiumist, Merit Kibe Paalalinna gümnaasiumist ja Pille Toom Tartu katoliku koolist (põhikooli astme parim).
«Noored olid väga tublid, nii oma hoiakute kui faktiteadmiste poolest. Ettevalmistus oli korralik, isegi arve oli süstemaatiliselt pähe õpitud,» rõhutab žürii liige, Tartu ülikooli usuteaduskonna professor Anne Kull. Kulli hinnangul on väga tähtis koolis antav usundiõpetus ja see, et õpetaja suunaks õppureid olümpiaadil osalema. «Üldiselt on tegemist ju kontingendiga, kes on laialdaste huvide ja võimetega ja võtavad osa mitme aine olümpiaadidest,» selgitab ta.
«Selle aasta võitjate juures meeldis mulle kõige rohkem hea ja originaalne esinemine ning mitmetahuline arusaamine maailmast. Tundubki, et väga mustvalget suhtumist arutlemiseks pakutud probleemidesse on vähemaks jäänud – vähemalt mis puutub tugevamatesse õpilastesse,» toonitab Meelis Friedenthal.
Tema hinnangul esines nii tugevalt religioonikriitilisi seisukohti kui ka religiooni ja filosoofia rolli mõtestamist pigem sünteesiva poole pealt.
Liina Raudvassar