Hulgitarbija patutunnetus

Hiljutisel turunduskonverentsil Pärnus tutvustas professor Marju Lauristin põhjalikku materjalikogumikku, mis võiks anda ülevaate sellest, kus eestlased võrrelduna teiste riikide esindajatega oma toimetuleku ja tarbimisharjumustega asuvad ja kus nad ise arvavad end asuvat.
Usun, et nende materjalidega võiks tutvuda igaüks, kellele elu Eestis mingiski mõttes pinget pakub, aga kahtlemata oleks selle teemaga tutvumine heaks kodutööks igaühele, kelle otsustustest siin riigis midagi sünnib (Interneti-sõbralikud lugejad saavad infot Pärnu Konverentside koduleheküljelt).
Eesti on nii ühiskonna üldise kui individuaalse elukvaliteedi näitajate järgi Euroopa Liidu riikide hulgas viimaste seas, ehkki ise me nii arvama ei kipu. Isegi lätlased toidavad ajakirjanduse vahendusel müüti eestlastest kui põhjamaalastest. Põhjamaalaste elukäsitlusse kuuluvad aga sellised mõisted nagu stabiilsus, valikuvabadus ning toimetulekuväärtuste vähenemise kõrval ka inimsuhete olulisuse teadvustamine.
Siinset elu iseloomustavatest näitajatest võib ühena kindlasti välja tuua tarbimise kasvu, see on aastatel 2002–2008 olnud 39% ja 15–29aastaste hulgas ulatub juba 55%ni. Uuringute läbiviijad kõnelevad küll antud juhul konsumerismist, mille juurde käib tõenäoliselt ka seisukoht, et hea elu märk ongi hulgitarbimine.
Mida siis pakkuda tarbijale kirikus? Viimastest jutuajamistest meenuvad kahe vaimuliku mõttekillud – üks neist muretses, kuidas rääkida leerilastele patust juhul, kui puudub patutunnetus, ning teine kõneles siinsamas ajalehes, kuivõrd keeruline on kõnelda gümnaasiuminoortele elusamusest Uku Masingu võtmes.
Teisalt muidugi, ja mulle tuleb, antagu andeks, meelde isake Voltaire – töö on ju see, mis päästab vaesusest, patust ja igavusest.
Olukorras, kus me elame võimuvaakumis, on tõenäoliselt teretulnud iga algatus ja idee, mis leiab ka järgijaid. Hea plaan on hea, aga me ei saa jääda lõputult peenra kõrvale heietama, mida ja kuidas külvata. Tuleb külvata.
Tänane leht toob meieni hulga külvajaid kaasteelisi, kes pälvivad kiriku tunnustuse. Mul on au tunda mitmeid nende hulgast ja ma julgeksin tuua välja mõne kuldaväärt omaduse nende koondpildi loomisel, need on eesmärgipärasus, sihikindlus, lojaalsus ja ALANDLIKKUS.

Mari Paenurm
toimetaja