Hoiu-laenuühistu kogub hoogu

Läinud nädalal peeti Tartus nõu hoiu-laenuühistu laienemise võimalustest Lõuna-Eesti piirkonnas.
Eesti Evangeelne Luterlik Hoiu-laenuühistu registreeriti äriregistris läinud aasta 28. septembril. Ühistu nõukogu esimees on praost Gustav Piir, juhatuse esimees konsistooriumi haldusdirektor Mati Maanas.
Nõupidamisel Tartus olid lisaks nimetatutele kohal ka juhatuse liige Maria Peldes ning hoiu-laenuühistu juriidiliste liikmete esindajatena allakirjutanu ning Tartu Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhamets ning juhatuse liige Priit Humal.
Lähedusprintsiip
Maria Peldes, kes juhib Järvamaal tegutsevat Maaelu Edendamise hoiu-laenuühistut, andis ülevaate Eestimaal juba kümmekond aastat tegutsevaist ühistuist. «Suurpangad kaugenevad kohalikust elust ja inimesest, aga ettevõtlust on tarvis ka maal edendada ja vajadus rahaliste tehingute järele ei ole kuhugi kadunud,» ütles aastaid panganduses töötanud Maria Peldes.
Hoiu-laenuühistud ei teki tühjale kohale, see on tunnetatud paratamatuse tulem. Nii sündis ka evangeelne hoiu-laenuühistu eelkõige kiriklike struktuuride abistamisele mõeldes. Tänaseks on koos hoiu-laenuühistu seadusega nõutud algkapital 300 000 krooni.
Otsitakse võimalusi laenuressursi suurendamiseks. Sel nädalal peetakse läbirääkimisi Saksa partneritega, kellel on pikaajalised kogemused ja inimeste usaldus taoliste ühistute tegevuses.
Priit Humal seadis kahtluse alla laenuühistu otstarbekuse ja otsis nõupidamisel vastust küsimusele hoiu-laenuühistu vajalikkusest, kuna tegevus sarnaneb suuresti pankade tegevusele. Ka tundis ta huvi, kas hoiu-laenuühistu on kiriku põhikirjaline tegevus.
Paindlik tegevus
Mati Maanas selgitas, et lihtsam on juhtida majandustegevust ja ettevõtlust, kui on olemas oma finantssüsteem. Pikaajalise laenu intress on pealegi soodsam.
Laenu vajavad eelkõige need kogudused, kes turismi edendamiseks soovivad korda teha pastoraati. Gustav Piiri andmetel on ühistule laekunud laenuavaldusi, mida veel pole rahuldatud, kuna puudub vajalik laenuressurss.
Oma finantssüsteem saab olema võimalikult paindlik ja välistab jäigad meetmed, mida pank laenu tagasimaksmata jätmise korral võib rakendada.
Mati Maanas tõi näiteks lühiajalise pangalaenuga koormatud Ridala kogudusemaja, mille puhul on seni makstud vaid laenuintresse. Laenu tagasimaksmise tähtaeg on selle aasta novembris ning täna pole selge, kuidas nõutav summa – pool miljonit krooni – kokku saadakse. Hädasti oleks vaja olemasolev laen refinantseerida pikaajaliseks laenuks ning hoiu-laenuühistu peaks olema selleks finantsorganiks, kes seda korraldab.
Uued liikmed oodatud
Hoiu-laenuühistu on EELKst lahus seisev juriidiline ettevõte, kelle koosseisu konsistoorium kuulub ühe liikmena. Vastavalt põhikirjale on ühistu tegevus mitmekülgne, aga eelkõige toetatakse neid, kes on huvitatud pikaajalisest laenust, et arendada kinnisvara. Gustav Piir rõhutas laenu saamise puhul kindla äriplaani ja laenu tagasimaksmise garantii olemasolu.
Hoiu-laenuühistu on uute üksikisikute ja juriidiliste isikute vastuvõtuks avatud. Eelkõige on oodatud kirikuliikmed, kogudused, kiriklikud organisatsioonid. Sisseastumismaks eraisikutel on 100 ja juriidilistel isikutel 1000 krooni, minimaalse osamaksu suurus vastavalt 1000 ja 5000 krooni. Suuremad osamaksed piiratud ei ole. Küll sõltub osamakse suurusest taotletava laenu maksimaalmäär ning see on piiratud kümnekordse osamaksu suurusega.
Nõupidamise lõpus lepiti kokku, et veebruari teisest poolest on hoiu-laenuühistu tegevusest huvitatuil ka Lõuna-Eestis võimalik saada täpsemat informatsiooni ajalehe toimetusest. Selleks ajaks peaks kohale jõudma ühistu tegevust tutvustav info, samuti saab teha avaldusi hoiu-laenuühitusse astumiseks.
Eesti Evangeelne Luterlik Hoiu-Laenuühistu on üks kümnest ühistust, kes kuulub ka hoiu-laenuühistute liitu.
Sirje Semm