Esileht » Arvamused » Arvamus »

Helkiv meel

12.10.2010 | | Rubriik: Arvamus

Kui Jumal puudutab meid, siis lööb meie meel helkima, lausa särama hakkab, ja meie palged kiirgavad valgust, mis ei ole siit maailmast.
Me ei taha muud, kui ainult kiita ja tänada Isa taevas, vaid kiita ja tänada ja tantsida rõõmutantsu.
Ja nii me tantsime sügispäikese all, naerame surma ja tervitame linde ning hiliseid liblikaid.
Me heidame pea kuklasse ja hüüame pilvede poole, ja kui keegi küsib, mille üle me rõõmsad oleme, siis vastame: tirilii! Ja kepsleme edasi, ikka kergelt ja õnnelikult, sest Jumal on meid puudutanud ja meie meel helgib ja meie hing laulab igavest laulu, sõnadeta, kuid inglid laulavad kaasa, sest Jumala laps on sündinud, Jumala laps särava meelega, kes toob rõõmu kogu taevaalusele loodule.
Ja me ei väsi, me ei kurvasta hetkegi enam, olgu me rikkad või vaesed, me ei võta ju midagi kaasa, kui lahkume siit, ainult rõõmu, rõõmu, et Jumal on puudutanud meid. Ja nii sa seisad üksi keset loodut, sina igavesti noor ja igavesti rõõmus, kiites ja tänades Isa taevas ja Tema Poega, sest vabaks oled sa saanud, vabaks kõigest, mis koormab ja surub ligi maad.
Ja kui kuskil maailmas keegi hõikab särava meelega vastu, siis tead, et sa polegi maa peal üksi, vaid on ka kaasusklik, kes samuti rõõmustab ja annab rõõmu kõigele, mis maailmas. Ja universum heliseb kaasa, sest loodud on ju ta koos meiega ja me teame, et meie rõõm oli juba enne meie loomist siia ilma, see rõõm oli enne maailma loomist ja nüüd oleme meie selle kandjad.
Ja nii oleme ühenduses kõigi maailma usklikega, oleme lüli selles säravas ketis, mis ulatub aegade taha ja algusesse ning on kauniks ehteks meie Jumala kaelal, säravaks ehteks igavesest ajast igavesti.
Jaan Tooming
6.9.2010 M.I.A.

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)