Heinola Vaasa saadeti puhkama

01.10.2008 | | Rubriik: Määratlemata

Vanemate kalmul on Marianne Liiv ja Ivar-Olavi Vaasa peredega. Foto: Toivo Vilumaa

27. septembril olnuks Heinola Vaasal tähtis sünnipäev.
Kavatsesin minna teda sel päeval vaatama Õismäele. Paljud soovisid saata talle tervitusi. Kuid Heinola jõudis ise tähtsaks päevaks oma koguduse keskele. Jõudis küll väsinuna puusärgis. Ei tahtnud enam muud, kui leida puhkepaika abikaasa kõrval.
Heinola Vaasa ärasaatmine toimus Helme kirikust (endisest vennastekoguduse palvemajast) – majast, kus ta kaua aega töötas organist-koorijuhina ning hoidis igati kogudust koos oma pastorist abikaasaga. Tükk aega oli siin majas Vaasade kodugi.
Ärasaatmistalitusel viibisid tütar Marianne Liiv ja poeg Ivar-Olavi Vaasa peredega, sugulased, sõbrad, Helme ja Taagepera koguduse liikmed. Viljandi praostkonda esindasid muusikatöö sekretär Taimi Välba ja praostkonna sekretär Toivo Vilumaa.
Valga praost Vallo Ehasalu teenis kaasa talituse algusosas ja meenutas oma sõnavõtus Heinola Vaasat kui koguduse ema. Tõrva Rahvakoor Maie Kala juhatusel laulis «Pie Jesu» ja «Sa südames nüüd pane». Muusikaga saatsid Heinolat viiulil ja harmooniumil tema kauaaegsed sõbrad Ülo ja Mare Bergmann ning koguduse tänane organist Thea Leitmaa.
Puusärgi ääres seisid auvalves naiskorporatsiooni Filiae Patriae kolm noort esindajat, kes hüvastijätuks ka laulsid Heinolale. Koguduse poolt lausus hüvastijätu sõnu Heinola kauaaegne kaastööline ja sõber Hilda Mikk. Ärasaatmisel viibisid Tõrva abilinnapea Andres Saarep ning Helme valla ja ühtlasi Helme koguduse juhatuse esindaja Lembit Mäesalu. Ka tütar ütles kirikus emale hüvastijätu ning tütrepoeg Lauri Liiv laulis ühe laulu. Talituse peakõne pidas kohaliku koguduse õpetaja.
Kaunis sügisilm ehtis ärasaatmispäeva ning kirikust kalmistule astuti jalgsi, Heinola Vaasat kanti kätel. Kalmistul mängisid kauaaegse kirikumuusiku auks kohalikud puhkpillimehed.
Helme kalmistu kabeli taga on nüüd pikast ja keerulisest elurännakust väsinud õpetajapaaril rahulik ja vaikne puhata. Jumala armu rüppe on nad usaldatud. Palvetajad vaatavad lootusrikkalt taeva poole ja ootavad õnnist taaskohtumist igavesel kodumaal, sel jääval päris-kodumaal.

Arvo Lasting,
Helme koguduse õpetaja

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)