Hargla kiriku uus altarikate

Tänavused ülestõusmispühad kaunistasid Hargla kirikut uue altarikattega. Armulauaga jumalateenistusel palvetati, et selle pildikeel iga kirikulisega kõneleks.

Armulauaga jumalateenistusel palvetati, et selle pildikeel iga kirikulisega kõneleks.

Altarikatte autoriks on Tartus ja Elvas elav kunstnik Priit Maiste. Mahuka tikkimistöö tegi Milvi Aabrams Kavastust. Tööd selle heaks tegid teisedki inimesed.

Priit Maiste töö sisaldab olulisi sümboleid, mida tuleb vaid osata lugeda. Rist kõige keskmes on see, millelt ristilöödud Õnnistegija annab meile elu. Risti ümber on kõik muu: viinapuu oma väätidega, milleks oleme meie (Jh 15:5), küpsed marjad, milles on elus mahl. Selle mahla on meie sisse pannud voolama Jeesus Kristus, kes on kogudusepuu juur ja tüvi. Tuleb ju puu mahl kandvast juurest ning läheb üles, okstesse ja latva. Heledatena torkavad kangal silma kalad. Issand on meid püüdnud oma võrkudesse, ja head kalad viib ta oma riiki (Mt 13:47). Kristliku koguduse selges vees on nähtav kõik elav.

Nõukogude ajal on pühakoda hoidnud Artur Raibakas, pikaaegne kirikuõpetaja, kes töötas armastusega, sageli ka rasket risti kandes. Tänu Eesti riigile on Hargla kirik saanud viimase kümne aasta jooksul uue katuse ja vahelae. Seega, altarikate pole ainus uus asi Hargla kirikus. Uus altarikate sobitub keskkonda, mille kujundab Hargla kiriku kaunis altar. Taies jätab külgedelt avatuks altarilaua aaderdatud puusepatöö. Altarimaal ülal on E. Jacobsi 1859 maalitud ja autasustatud «Kristuse ristilt võtmine».

Praegu on Hargla kogudus võtnud nõuks laduda uuesti üles kalmistumüüri lagunenud kohad, kokku 250 m kivimüüri. Selle heaks on oodatud annetused koguduse kontole 1120100614 Hansapangas.

Vallo Ehasalu
Hargla koguduse õpetaja

Hargla koguduse õpetaja