Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Hanila Pauluse kirikus uus paepõrand

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

On raske uskuda, et pika, 1270. aastasse ulatuva ajalooga kirikul lõppes alles hiljuti ajajärk, mil põranda asemel oli ajutiselt – ainult paarkümmend aastat – aluskihina mulla peale veetud liiv. 

Hiljaaegu lõpetas OÜ Rändmeister paeplaatidest põranda 2012. a novembris arhitekt Illar Kannelmäe projekti järgi alanud ehitustöö. 2013. a esimestel kuudel ei saanud vuugivahesid täita, sisetemperatuur oli sedavõrd madal. Möödunud kevadtalv on jäänud visa külmaga hästi meelde. «Ega tegelikult saanud nagunii liivapõrandaga kirikus külmal ajal kuigi sageli teenistusi pidada,» möönab Hanila koguduse õpetaja Lembit Tammsalu. «Suviti ikka püüdsime ja muidugi jõulude ajal.»
Võib niisiis öelda, et kirikuhoone jaoks on ajad paranenud, kunagise puupõranda asemel otsustati kestvama kivipõranda kasuks. Valmimas on veel roosaken, mis kiriku torni külge kinnitatakse. Hanila kiriku torn on uuem nagu paljudel Eestimaa kirikutel, lisatud 13. sajandi kojale alles 1859. aastal.
Kolm neljandikku põrandaehituse rahast annetas Hanilast pärit Lily Kocins (snd Liili Raad), lahkunud Eestist 1944, elab Austraalias. Lisaks soovib ta toetada roosakna taastamist ja töid pinkidega. Neljandik põrandarahast tuli pühakodade programmilt, samuti sel kevadel tehtud tornikiivri ja katuse remonditöödeks. Tagasi on pandud pingid, mis pidid üle värvitama vanapärases laadis, kuid vajavad ikka ka puusepatööd, nagu arvab tööde tegija. Niisiis ootab sügise poole ees mitu uue hooneosa sissepühitsemise teenistust.
Helehall põrand loob teistmoodi mulje: Eesti paekivil on päevavalguse käes omapärane helendav kuma.
«Loodame, et Hanila kirikust saab siinse kandi jaoks oluline kultuurikeskus,» ütleb õpetaja Tammsalu. Hea algus tehti 9. ja 10. augustil, kui kirikus kahel järjestikusel kontserdil koorimuusika helises.
«Lähim gümnaasium asub Lihulas, mis põhikooli lõpetanud nagunii Hanilast kaugemale viib – enamasti läheb gümnaasiumitaotleja juba Pärnusse või Tallinna. Autoga liikleb vanem põlvkond, kes ju põhiline koguduseelu osaline, vähemal määral. Hea, et üldse keegi aitab kodunt palvetundi tulla,» selgitab õpetaja Tammsalu. Aga igasugused ajad on mööduvad, mida sügavam mõõn, seda võimsam võib järgneda tõus.

Juune Holvandus