Haapsalu piiskopilinnuse avatud uste päev

Kellamänguga alanud avatud uste päeva juhatas sisse Lia Salumäe antud väike orelikontsert toomkirikus.
Linnuse sihtasutuse esimees Ülla Paras ja praost Tiit Salumäe eemaldasid katte kultuurkapitali toel valminud vitriinilt, kus nüüd on huvilistele vaatamiseks uhkemad ja huvitavamad kirikuvarad.
Kõige väärtuslikumad neist on Andreast ja Paulust kujutavad 17. sajandi kantslikujud ja skulptuurigrupp «Minestanud Maarja» 15. sajandist, mis on olnud sellesama toomkiriku hiliskeskaegse altari osa. Maarja, mille prof Bruno Tomberg pärast sõda prahihunnikust päästis, jõudis kodukirikusse tagasi 2004. aastal.
Läänemaa muuseumi kogusse kuuluvaid kantsliskulptuure pole laiem avalikkus näinud ja ka nende päritolu on ebaselge. Tiit Salumäe sõnul on muuseumis kirjas, nagu oleksid need pärit Jaani kiriku kantslilt, kuid pärimuse järgi on tegemist toomkiriku kantslikujudega.
Kirikuvarade kapis on eksponeeritud veel Piiblit ja lauluraamatut mahutav piiblite kohver, mille kohta Salumäe ütleb, et sellist asja pole ta varem näinud. Tema hinnangul võis sellist kohvrit kasutada näiteks rändjutlustaja. Jaani kogudus sai kohvri tänavu kingitusena.
Uhke Piibli 1707. aastast kinkis Peterburi Jaani kogudus Haapsalu toomikiriku pühitsemiseks 1889. Käsitsi kirjutatud Piibel on aga Saksamaa Schmalkaldeni kirikuringkonna kingitus.
Kirikuvarade vitriinis näeb veel ristimisvaagnat, armulauariistade komplekti, mida kirikuõpetaja kodukülastustel armulauda pakkudes kasutas, ja 1940. aastatel Haapsalus kirikuõpetaja olnud Konstantin Küti käsitsi kirjutatud jutluste vihikut.
Konvendihoone keldris on näituseks piiskoppide varanduskelder. Ülla Parase sõnul olid 22 linnuses valitsenud piiskoppi rikkad mehed, kelle kogutud varandus on läbi aegade aardekütte köitnud. Ekspositsiooni on valmistanud Aare Bau­mer energiakeskusest, keda inspireeris legend piiskoppide peidetud varandust valvavast põlevate silmadega koerast. Nüüd näeb keldris nii varandust kui ka sellel silma peal hoidvat koera, samuti kohta, kust legendi järgi algab linnusest välja viiv maa-alune käik.
Kivisaali on aga kogutud linnusest leitud raidkivid ja sealse väljapanekuga tahab Ülla Paras juhtida tähelepanu mitmele asjaolule: nii kohalikule paekivile, millest linnus on valmistatud, kui ka lubjamördile kui ehitusmaterjalile, mis uudisena 13. sajandil Eestimaale jõudis ja siinset ehituskunsti suuresti muutis. Kõige olulisemaks pidas Paras aga selle teadvustamist, et Haapsalu linnus on Eesti vanimatest ja suurimatest paekiviehitistest ainus, mis nii suures ulatuses säilinud.
Kaire Reiljan,
Lääne Elu