Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Festival ei näita väsimuse märke

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Rapla kirikumuusika festivalid on kujunenud
piirkonna rahvale oodatud suviseks kultuurisündmuseks, mis viib kokku
väärtmuusika ja kuulaja tema kodukohas. See ei ole sugugi tähtsusetu
inimestele, kes suurtest keskustest kaugel elavad.

Festivali patroon peapiiskop Andres Põder ja Rapla kihelkonna auhinna, Maarja-Magdaleena pronkskuju saanud kirjanik ja helilooja Enn Vetemaa.

Festivali patroon peapiiskop Andres Põder ja Rapla kihelkonna auhinna, Maarja-Magdaleena pronkskuju saanud kirjanik ja helilooja Enn Vetemaa.

Festival on aastatega kujundanud ja hoidnud
oma traditsioone, samas on iga aasta toonud midagi uut. Ava- ja lõppkontsert on
tavapäraselt olnud festivali peakirikus – rohkem rahvast mahutavas Rapla
Maarja-Magdaleena kirikus.

XIV festivalil oli kõige arvukamalt
kontserte Raplas ja maakonnas, neid jagus ka Järva-  ja 
Läänemaale kirikutesse ja mõisatesse – kokku 15 kontserti.

Messias

Festivali peakorraldaja Raimo Kivistik on
iga aasta kontsertide kavva toonud ühe, mõnel aastal kaks suurvormi. Tänavu
esitati  Georg Friedrich Händeli
oratoorium «Messias» Rapla koguduse kaitsepühaku Maarja-Magdaleena nimepäeval,
22. juulil avakontserdina.

1741. aastal kirjutatud ning 1742. aastal
esiettekandes kõlanud oratooriumi on loomise algusest peale pidevalt mängitud
ja on seadeid tehtud; kõikidel aegadel siiamaani on interpreetidel olnud oma
ideedest lähtuvalt selle muusika kaudu sõnum Jeesusest edasi anda.

«Messiast» on esitatud Rapla festivalil ka
varem: 1994. aastal soome dirigendi Matti Oikarise taktikepi all.

Tänavusel avakontserdil  laulsid kogemustega koorid Noorus ja Cantus,
kes koormeister Vahur Soonbergi käe all olid tervikuks sulandunud. Festivali
kammerorkestri (kontsertmeister Elar Kuiv), barokkpillide pehme kõlas ning
Eesti tippsolistide Uku Jolleri, Mati Turi, Helen Lokuta, Liina Saari
läbitunnetatud  muusika ja teksti esitus
oli elamuslik. Esmakordselt festivalil oratooriumidirigendina üles astunud Raul
Talmaril õnnestus teose mõte kuulajateni tuua.

Kaks kontsertkohtumist

Kahe kontserdiga esinesid koorimuusika
maailmamainega tippkollektiiv,  2004.
aastal muusikamaailmas väga väärtusliku Grammy auhinnaga pärjatud hõbehäälsete
neidude koor Ellerhein Tiia-Ester Loitme juhatusel ning mehine RAM Mihhail
Gertsi juhatusel. Mõlemad koorid on saanud festivalidel ja konkurssidel
rahvusvahelisi auhindu ja tunnustust.

Mõlemad koorid laulsid klassikalist ja
tänapäevast koorimuusikat nii Eesti kui ka välismaa autoritelt. Imeteldav oli
tütarlastekoori diktsioon ja ilus kõlav eesti keel, samuti  nõudlike palade puhas esitus.

Meestelaulu kavas said raplalased kuulda
itaallasest helilooja Giovanni Bonato «Tenebrae factae sunt» (Pimedus tuli),
pühendatud RAMile. Koor ja solist Mareks Lobe laulsid, nagu paljudel aastatel
varemgi, kontserdi kauniks lõpuks Kuldar Sinki «Meie isa palve». Koor esines ka
Käru kirikus.

Akordionistide orkester

Tremolo tekitas Rapla ja Märjamaa kirikus
esinedes uudsuse võlu.  Nelja ja poole
aastasesse orkestrisse kuuluvad ka ea poolest noored mängijad: üle Eesti
muusikakoolide andekamad õpilased, keda kaheksa aastat Tallinna Otsa-koolis
õppejõuna töötanud Venda Tamman dirigendina 
on ise käinud valimas.

Koosseisus on ka mõni täiskasvanu. Oma
pillimängijate hulgas on orkestril võimekad solistid. Repertuaaris on kergem
kava ja teine – tõsisem, klassikaline kava, millega tuldi Rapla kirikumuusika
festivalile. Seekord tegi kaasa saateansambel, kuhu kuulusid  trumm, basskitarr ja klahvpill.

Kavas olid Händel, Volpi, Young, Mozart,
Gounod, Gershwin, Bach ja teised heliloojad. Iga palaga haaras  muusika kuulajaid üha rohkem. Harmooniumist
arendatud, klahvide ja registritega ning õhul töötav akordion on lähedane
instrument orelile.

Ometi ei ole seda pilli meie kirikutes
peaaegu kasutatudki, sellest ka uudsuse võlu. Aga mitte ainult see, vaid ka
nooruslik värskus ja paindlik musitseerimine. Dirigendi seaded orelimuusikast
helisesidki kõrvus nagu orelimuusika, samas oma iseloomulike nüanssidega.

Pühendatud kodukandimehele

Mozarti-aasta auks esitas orkester «Väikese
öömuusika» Tremolo direktori Valdo Värgi seades.

Rapla XIV kirikumuusika festivali
lõppkontserdi sisustas Raplamaalt Raikküla vallast Lipa külast pärit Enn
Vetemaa muusika. Kohal oli XIV festivali patroon peapiiskop Andres Põder, kes
pidas alguspalve.

Kavas olnud kahe saksofonikvarteti osad
ning oboekontsertiino pärinevad ajast, 
kui kuuekümnele lähenev Vetemaa oli muusikaloomes rohkem kui 30 aastat
vaheaega pidanud ja hakkas uuesti komponeerima. Need olid esimesed palad, mis
ta siis kirja pani.

Tallinna Saksofonikvarteti parimas esituses
Olavi Kasemaa juhatusel õhkus lugudest 
tänapäevavärskust. Kõrv tabas huvitavaid vetemaalikke kõlaefekte, kui
tahta tema kirjandusliku loominguga paralleele tõmmata.

Festivali kammerorkestrit juhatas Jüri
Alperten. Oboesolist Aleksander Hännikainen näitas end ilusas meeleolukas
kadentsis meisterliku interpreedina.

Kontserdiga tähistati ühtlasi Enn Vetemaa 70.
sünnipäeva. Eriline lugupidamisavaldus juubilarile oli südamlik: meeleolukas
traditsionaal saksofonidel, kus soleeris Villu Veski, ja  etteaste orkestrilt, kus kontsertmeistriks
Terje Raidmets.

Raikkülast pärit suurmehele Uku Masingule
naabriks olnud ja ainsa tema ristitud lapsena on Enn Vetemaa tuntuks ja
populaarseks saanud just kirjamehena – prosaisti, näitekirjaniku, filmide
stsenaristi ja luuletajana. Seepärast võib arvata, et paljudele on tema
helilooming uudiseks, ehkki tema töid üsna tihti mängitakse, ka tema sõnadele
loodud laule lauldakse. Neljandal kirikumuusika festivalil oli kavas ema
mälestuseks kirjutatud «Dolente» (Valuliselt) esiettekanne.

Loominguline mitmekülgsus on Jumala and,
ütleb Vetemaa ise, kui see jutuks tuleb, ja arvab, et igaüks võib selle endas
välja arendada. Ühel tuleb see vaid kergemini kätte kui teisel.

Kontserdi lõpul anti Enn Vetemaale üle
Rapla kihelkonna auhind – Maarja-Magdalee-

na pronkskuju.

Festivali pidulikul lõpetamisel ütles Rapla
koguduse õpetaja Mihkel Kukk: «Kirikumuusikafestival on juba neliteist aastat
vastu pidanud ja erilisi väsimusmärke pole näidanud. Vastupidi – uued nimed,
uued helid kutsuvad meid ikka ja jälle tagasi, et saaksime kuulata ja
mõtiskleda, nautida, mida heliloojad on kirjutanud ja mida interpreedid tahavad
esitada.»

XV festivali kui kultuurisündmust jääb
ootama aastate jooksul arvukaks kasvanud kuulajaskond.

Tiiu Luht