Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Euroopa vanglavaimulikud kohtusid Eestis

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Rahvusvaheline Vanglakaplanite Assotsiatsioon (IPCA) pidas 1.-7. juunini Tallinnas konverentsi.
Esmakordselt Ida-Euroopas toimunud kokkusaamisest võttis osa 132 kaplanit 29 maalt. Nädalapäevad kestnud konverents, mis tuleb kokku korra kolme aasta jooksul, keskendus sedakorda kolmele põhiteemale.
Kolm põhiteemat
Esimeses osas käsitleti kaplanaatide arengut Ida-Euroopa maades, arvestades õigusruumi ja vanglasüsteemi konteksti. Kõnelesid Riigikogu liige, Tallinna Peeteli koguduse õpetaja Avo Üprus ning Euroopa Nõukogu juurde loodud nn piinamise tõkestamise komitee (CPT) esindaja Michelle Crerar. Kogemusi jagasid eri maade kaplanid.
Teise teemana olid vaatluse all kaplanaadi funktsioonid multikultuurilises ja -religioosses keskkonnas. William Noblett, Suurbritannia ja Walesi kuninglike vanglate peakaplan jagas oma kogemusi, muu hulgas sai sõna tema moslemist abi Sikander Khan Pathan, kes on töötanud vanglavaimulikuna 15 aastat; emeriitprofessor Reijo E. Heinonen käsitles kaplanite võimalusi ning tähendust multikultuurilises maailmas.
Kolmandal põhipäeval kõneldi kaplanaadi võrgustikutööst, sellest, kuidas muuta töö efektiivsemaks ning seeläbi vähendada vabanenud õigusrikkujate korduvkuritegusid. Nii on näiteks Inglismaal ametis nn kogukonnakaplanid, kes töötavad koguduse juures ning tegelevad vabanenuga tema ühiskonda taasintegreerimisel. Hollandis tegutseva Exodus-programmi raames arendatakse paljude keskuste ja rehabilitatsiooniprogrammide tööd.
Konverentsi raames toimusid töötoad, külastati Murru, Harku, Tallinna ja Tartu vanglat, Eesti 7 kaplanit käisid ka Tallinna arestimajas.
Töötati välja deklaratsioon Euroopa riikidele ja kirikutele ning valiti assotsiatsiooni uus juhatus, kuhu nüüdsest kuulub ka Eesti vanglate peakaplan Igor Miller; sekretäri kohustustesse kutsuti Toomas Nigola.
Hinnang olukorrale Eestis
Peakaplan Igor Miller peab viimase kolme aasta arengutendentse meeldivaks. Hetkel on Eestis tööl 16 kaplanit eri kirikutest ja kogudustest, ligi 80% neist on juba või kohe omandamas kõrgharidust, ainult kahel puudub hetkel ordinatsioon.
Miller rõhutab, et vanglakaplanaat tegutseb ühise meeskonnana, koos käiakse kord kuus. Neljas vanglas on loodud vanemkaplani ametikoht, mis võimaldab kaasa rääkida ja osaleda otsustusprotsessis. Vanglavaimulike töö on muutunud nähtavamaks ja nendega arvestatakse enam.
Võrgustikutöö osas peab peakaplan oluliseks paranenud koostööd Eesti rehabilitatsioonikeskustega, ta hindab kõrgelt vabatahtlike abi. Neid, kes on läbinud kohustusliku koolituse, lähetatud koguduste poolt ja regulaarselt abiks, on ligikaudu 75.
Politseiameti peadirektor Robert Antropov peab konverentsi toimumist Eestis suureks tunnustuseks meie kaplanaadile. «Kaplanaadi laienemine politsei struktuuri oleks oluline samm, lisaks politseinikutele oleks see tugi vajalik ka arestantidele. Fakt, et inimene on korda saatnud kuriteo, ei anna meile õigust keerata talle selga. Arestimajas aitab kaplan kurjategijal säilitada vaimset tasakaalu ning leida sisemist lepitust kuriteo ohvriga. Kindlasti on tähtis osa kaplanil kurjategijate integreerimisel ühiskonda.
Politsei praeguses süsteemis on igas politseiprefektuuris olemas psühholoogid. Kaplanite olemasolu lisaks veel ühe võimaluse, kuidas rasket tööd tegevad politseinikud saaksid võimaluse oma muredele lahendust leida.»
Mari Paenurm