Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Euroopa kirikumuusikute kokkutulek Strasbourgis

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Nelikümmend aastat järjest iga aasta septembris toimub Euroopa evangeelsete kirikute muusikute kohtumine. Ühel aastal Strasbourgis Prantsusmaal ja järgmisel mõnes teises riigis.
2002. aastal olid kirikumuusikud Eestis, eelmisel aastal Lätis. Kokku saades tutvutakse selle maa kirikumuusika, pühakodade ja orelitega. Ennekõike annab kohtumine võimaluse tutvuda ja suhelda. Toimub konverents, kuulatakse kontserte, osaletakse õpitubades, arutletakse ning jagatakse kogemusi.

Teemaks lastelaul
Käesoleval aastal toimus konverents Strasbourgis ja Euroo­pa evangeelsete kiriku­muu­si­kute konverentsi liik­mes­konda kuuluvast 15 riigist olid esindatud 12 riigi muusikud. Teemaks oli lastega laulmine, mis lähtus eelkõige eelmisel aastal Lätis kogetust. Külalisi Euroopast võlus lätlaste suurepärane oskus lapsed laulma panna, pöörates suurt tähelepanu lapse arenevale häälele. Inta Godina Lätist pidas loengu teemal «Lapse hääl ja selle arendamise võimalused». Ettekanne oli huvitav, seda ilmestasid muusikalised näited lastega laulmisest.
Õhtuprogrammis tutvustasid oma lastemuusikat Norra, šveits ja Eesti. Koosolijad laulsid vaimustusega neis keeltes lastelaule ja tutvusid kaasavõetud materjalidega.

Põhjamaadel laulmine au sees
Vaheldusrikkaks ja üllatusrohkeks osutus konverentsi teine päev, kui kuulasime kaheksa riigi esindajate ettekandeid. Võib öelda, et mida rohkem geograafiliselt põhja poole, seda paremad on lastele loodud laulmistingimused ja ka koolides pööratakse laulutundidele rohkem tähelepanu.
Rootsis peetakse väga oluliseks, et igas koguduses oleks kindlasti oma kirikumuusik, seetõttu tegutseb ka palju lastekoore kirikute juures. Prantsusmaal on aga lastekooride tekitamisega evangeelsetes kogudustes raskusi. Sama lugu on Ungaris, kuigi seal on koolides laulmine ja muusikaõpe au sees – pärineb just Ungarist Z. Kodály relatiivse muusikaõppe süsteem, mis on ka meil koolides kasutusel.
Mitme Kesk-Euroopa riigi esindaja jutust jäi mulje, et laulmine on paljus jäänud laste ja vanavanemate ühiseks tegevuseks. Koolis ja kodus lauldakse üldiselt vähe ning kiriku lastekoorid on tihti ainsad kohad, kus lapsed laulmisega tegelda saavad. Puudub traditsioon ning arvatakse, et laulmine tekitab lastele vaid stressi, eriti kui peab sõnu pähe õppima.

Varajase laulmise tugi
Võime õnnelikud olla, et Eestis on laulmine au sees ning kindlasti mitte stressi tekitav tegevus. Kui Šveitsis tulevad emad laulurühmadesse 2–3aastaste lastega, siis nii meil kui ka Skandinaavias alustatakse juba beebidega. Aina rohkem tekib Eestis beebirühmi ka koguduste juurde. Selle tegevuse mõju võib ilmselt hinnata alles aastate pärast.
Ilmekaks näiteks võiks olla Saksamaal tehtud katse. Leip­zigis loodi aastate eest beebikool. Kui neil lastel saabus aeg esimesse klassi minna, siis moodustati üks klass lastest, kes olid beebikoolis käinud, ning teine neist, kellel see kogemus puudus. Beebikoolist tulijate klassis õppivatel lastel oli oluliselt vähem probleeme keskendumisega, samuti ei olevat probleemi klassis üldise distsipliini saavutamisega.
Erinevate emotsioonide ja riikide erisugususe taustal oli imeline kogeda hommiku- ja õhtupalvusi, mis keelebarjäärist olenemata osalejad ühte liitis. Piiblit loeti nii inglise, saksa kui ka prantsuse keeles. Lauldi ungari keeles. Palvuse lõpetas kas ladinakeelne Pater Noster või üheskoos loetud igaühe emakeelne meie­isapalve.
Järgmisel aastal kohtutakse Inglismaal.

Sigrid Põld,
Kirikumuusika Liidu juhatuse liige