Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Euroopa ime

/ Autor: / Rubriik: Kolumn / Number:  /

25. märtsil möödus 50 aastat päevast, mil Rooma lepingute allkirjastamisega pandi alus Euroopa riikide ühendusele. Algsest kuue riigi ühendusest on tänaseks saanud 27liikmeline Euroopa Liit. Kaugemasse Euroopa ajalukku tagasi vaadates paistab see välja imena, sest varem pole suudetud liita koostööle ei nii suurt arvu riike ega ka mitte nii pikaks ajaks. Euroopa ajaloolisest kogemusest lähtudes oleks 1957. aastal pidanud väitma, et selline riikidevaheline koostöö on parimal juhul võimalik vaid piiratud territooriumil ja vähest aega. Aga millegipärast see kestab, kasvab ja laieneb tänini.

Euroopa riikide ühendust võib võrrelda ka inimestevahelise koostööga. Omahuvid on nii inimestel kui rahvusriikidel. Inimestevahelistes suhetes jõuti kunagi nii kaugele, et kehtestati usuvabadus ja inimõigused, mis võimaldavad erineva maailmavaatega inimestel olla ühe ühiskonna võrdsed liikmed. Sama on toimunud ka Euroopa Liidus, kus on nii õigeusu, katoliku kui ka protestantliku kultuuriga rahvaid, mille osaks võivad olla ka moslemid või need, kes on religiooni suhtes ükskõiksed või vaenulikud. Maailmavaate osas on inimesed tänini erimeelt ning ajalugu on näidanud, et koostöö pigem lõpeb, kui edeneb seal, kus majandushuvid maailmavaatele alluvad. Nii nagu inimeste vahel, nii on ka riikide seas lihtsam saavutada üksmeelt pigem majandus- kui maailmavaatelistes küsimustes.

50 aastat Euroopa Liitu on enamus ajast tähendanud majanduslikku koostööd, vabaturgu, ühisraha ja kaupade vaba liikumist. Alles viimastel aastatel on hakatud rääkima ka Euroopat ühendavatest ühistest väärtustest ja identiteedist, Euroopa kodakondsusest ja põhiseadusest. Ning paistab, et kõik, mis on rohkem majandusest, edeneb vaevaliselt ja teosammul. On palju raskem leppida kokku ühistes väärtustes kui ühises rahas.

Eks 50 aastat tagasi Euroopa majandusühendust luues peeti silmas ka koondumist kommunismi vastu, ehk maailmavaatelist koostööd, kuid põhirõhk oli toona ikka majandusel. Poliitiline Euroopa integratsioon tuli hiljem, kui majandusasjad olid hästi edenenud, ning võimalik, et kui majandus- ja poliitikaküsimused hästi edenevad, siis muutub reaalsemaks ka Euroopa ühine identiteet ja kultuur.

Positiivne koostöö ühes valdkonnas edendab koostööd ka teistes. Nagu näiteks inimestevahelistes suhetes. Kui elu viib mind kokku hinduga ning me teeme koostööd näiteks globaalse keskkonnakaitse teemal või maja ehitamisel ning töö laabub hästi, siis on tõenäoline, et seejärel oleme mõlemad valmis ühiselt töötama ka muudes küsimustes, ning on võimalik, et õpime mõistvamalt suhtuma üksteise kultuurilistesse erinevustesse.

Negatiivsed kogemused aga kinnistavad ja edendavad negatiivseid hoiakuid. Kui igapäevastest uudistest kuuleme islamistlikust terrorismist, siis on loomulik, et see kujundab meis negatiivseid hoiakuid. Ent seda erinevalt uudisest, et Eesti Energia plaanib edendada Jordaaniaga koostööd põlevkivi kaevandamise valdkonnas. Selline koostöö edendab nii Eesti kui ka Jordaania huve. Ja kui Jordaaniaga saab teha koostööd samamoodi kui Lätiga, siis sellisest teadmisest lähtudes on meil ilmselt lihtsam mõista ka Jordaania kultuuri.

Umbes nii võib majanduslik koostöö luua imesid.

Image
Alar Kilp