Esto mihi – ole mulle kaitsjaks Jumalaks

Esto mihi pühapäeva nimi tuleb ladinakeelsest missa avalaulust: Esto mihi in Deum protectorem, et in locum refugii, ut salvum me facias: quoniam firmamentum meum et refugium meum es tu: et propter nomen tuum dux mihi eris, et enutries me. Ps. In te, Domine, speravi, non confundar in æternum: in justitia tua libera me et eripe me.

Vabas tõlkes kõlaks see tekst eesti keeles järgmiselt.Ole mulle kaitsjaks Jumalaks ja pelgupaigaks, et Sa mind päästaksid: sest Sa oled minu tugi ja varjupaik: oma nime pärast oled Sa mu juht ja Sa toidad mind. Ps. Issand, Sinu peale ma loodan, ma ei jää igavesti häbisse: oma õiguses vabasta mind ja päästa mind. (Ps 31[30]:3–4 ja 2)
 Esto mihi pühapäeva läbiv mõte on armastus. Vana­kiriklik epistel on armastuse kiituslaul Pauluse esimesest kirjast korintlastele (1Kr 13). Evangeeliumis kohtub Jeruusalemma suunduv Jeesus Jeeriko väravas pimeda Bartimeusega (Lk 18:31–43). See annab pühapäevale ajaloolise mõõtme – kogudus alustab koos Jeesusega teed risti ja ülestõusmishommiku poole; Bartimeus seisab sõna otseses mõttes passiooni lävel. Koos temaga hüüab kogudus Jeesuse poole: Ole mulle kaitsjaks.
Juba püha Augustinus on ühes paastuaja alguses peetud jutluses need kirjakohad seostanud. See osutab nende tekstide väga iidsele kasutamisele sellel kirikuaasta pe­­­ri­oodil.
Seda pühapäeva tuntakse ka quinquagesima-pühapäevana. Nimetus tähendab ladina keeles «viiskümmend». Ülestõusmispühadeni on jäänud viiskümmend päeva.
Õigeusu kalendris kannab eelolev pühapäev piimast loobumise pühapäeva nime (неделя сыропустная). Esmaspäevast alates järgitakse paastureegleid täie rangusega, toidulaual hoidutakse kõigest loomsest, üksikutel päevadel tohib süüa kala ning juua veini. Paastuaja nelja esimese päeva jumalateenistustel loetakse osade kaupa Kreeta peapiiskopi Andrease patukahetsuskaanonit (nn suurt kaanonit).

Joel Siim