Espoos peeti laata ja missat vana aja vaimus

Espoo toomkogudus tähistab juba viiendat aastat suurejooneliselt ja põhjaliku ettevalmistusega sügisest madisepäeva kahepäevase laada ning sellega kaasnevate ettevõtmistega.

«Viis aastat tagasi, kui tähistati Espoo 550. aastapäeva, mõtlesime, kuidas toomkirik ja Kirikumägi saaksid olla aktiivselt kasutusel,» rääkis madisepäeva laada idee autor Alarik Corander, Espoo toomkoguduse administratsiooni juht.
«1480. aastal rajatud pühale Matteusele pühitsetud toomkirik ja selle ümbrus oli juba keskajal nimipühaku päeva tähistamise ajal keskne koht, kus pidupäeval rahvas kogunes, kiitis ja tänas Jumalat ning kauples.»
Ära unustatud vana komme tõsteti taas ausse. Laadal kauplemine on tihedalt seotud kiriku ja missaga. Kahel esimesel aastal käis laadapäevi avamas Espoo piiskop, sel aastal tegi seda toom­praost Antti Kujanpää, kes ka päeva jooksul kõvakübaras ja vaimulikukuues rahva seas ringi liikus ning juttu ajas.
Sama tegid teisedki koguduse töötegijad, kes mingit ülesannet täites või vabast ajast vabal tahtel kohal olid. Nagu ütles üks koguduse vaimulikest Raigo Liiman, on see hea võimalus, et inimesed saaksid neid vajadusel kõnetada. «Kogudus on ju suur ja kõiki ei tunne.»
Laupäeva hommikul kaikus Kirikumägi fanfaarihelidest ja lauldi spetsiaalselt selleks puhuks loodud laulu. Pühapäevane missa peeti aga paikkonnale kohaselt soome ja rootsi keeles ning tehti seda aastasadade taguse korra ja laulude järgi, küll veidi kohendatult.
Laada alal kauples ligi 80 käsitöölist oma kaubaga. Tulijaid oli kaugemalt Kesk-Soomest ja kaks müüjat Eestistki. Espoo sõpruskogudus on Kose ja Kuressaare ning viimasest linnast tulnud käsitöölised pakkusid puidust esemeid. Tartu tagant Lukelt saabunud kauplesid juustuga.
Laadal kaubeldakse vana aja vaimus, kohtutakse tuttavatega ja kogetakse minevikutunnet. Tegemist ja vaatamist on kogu perele ja kõigile earühmadele.
Lapsed said lähedalt näha ja katsuda koduloomi ning meisterdada puukoorest laevu. Ühes kohas sai ise kokku panna palvehelmeid ja teises ikooni maalida.
Juhendatud jalutuskäigud korraldati kalmistul ja toomkirikus, kus otsiti Matteuse sümbolit inglit. Üheks giidiks kirikus oli noorsootöötegija Tarja Rae, innukas käsitöötegija ja kavandaja ning kirjanik.
Infojuht Maarit Malineni sõnul on laada teavituskampaaniaks kasutatud peale interneti ka kohalikku ajalehte ning raadiot. Kaasatud on üle saja vabatahtliku abilise, kes on töös supijagamisel, lastega mängimas, töötubades vm.
Varasem kogemus on näidanud, et kahel päeval külastab madisepäeva laata ligi 10 000 inimest, aga palju sõltub ilmast.
Sirje Semm