Esileht » Uudis » Esileht »

Esilinastus Eesti juutide saatust käsitlev film

28.01.2004 | | Rubriik: Esileht

Vahetult enne inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestuspäeva (27. jaanuar) esitles Irina Stelmach Tallinna Oleviste kirikus dokumentaalfilmi «Su nimi olgu Iisrael».
Tegemist on esimese filmiga maailmas, mis kajastab juutide saatust Eestis aastatel 1941–44.
Produtsent-stsenarist Irina Stelmachi sõnul hakkas ta filmi tegema südamevalust. «Ma olen ise juut ja mulle tundub, et minu rahvast kiusatakse sihikindlalt ka praegu.» Tõuke luua film andis ka Irina Stelmachi isa, kes palus tal võõrustada endist koonduslaagri vangi Helga Verlegerit.
Verleger on Saksamaalt pärit juut, kes noore tütarlapsena deporteeriti koos perega Berliinist Eestisse. Verlegeri ema lasti maha Kalevi-Liival ja isa tapeti Tartus, aga temal endal õnnestus pääseda. Praegu elab vanaproua Saksamaal Münchenis.
Kui Verleger 2001. aastal koos poja ja miniaga pärast rohkem kui 50 aastast vaheaega Eestit külastas, otsustas Irina Stelmach selle sündmuse koos Verlegeri mälestustega dokumenteerida. Nii juhtuski, et Verlegeri Eestisse tulles võttis teda vastu võttegrupp, kelle seas oli ka tuntud juudikirjastaja Elohen Saks.
Filmi tegemise käigus lisandus tegelasi veelgi. Näiteks Vilniusest pärit Benjamin Anolik, kellel õnnestus Klooga laagris ellu jääda. Siinkohal oleks paslik mainida, et ainuüksi 1941. aasta 14. juunil küüditasid nõukogude võimuorganid Eestist 400 juuti. See oli Eestis elanud juutide koguarvuga võrreldes kümme korda suurem näitaja kui eestlaste puhul. Eluga pääsenud Benjamin Anolik elab praegu Iisraelis.
Tänavu sügisel külastas Benjamin Anolikut Eestis tegutsev Iisraeli sõprade rühm. Sellest kohtumisest tegi ülesvõtteid Eesti Kristliku Televisiooni tegevdirektor Peeter Võsu, kelle salvestusi antud filmis kasutatakse. Lisaks on filmis kaadreid Eesti Filmiarhiivist ja Eesti Televisiooni arhiivist. Stelmachi sõnul seisnebki filmi võlu selles, et tegemist on n-ö puhta dokumentalistikaga. «Ühtegi kaadrit ei ole lavastatud. Film on absoluutselt dokumentaalne.»
51 minuti pikkusest filmist on valminud kolm varianti: eesti, saksa ja vene keeles.
Tänapäeval tähendab sõna «holokaust» valdavale osale maailma elanikkonnast Euroopa juutide tagakiusamist ja hävitamist aastatel 1933–1945. Sõna ise pärineb vanakreeka keelest ja koosneb kahest osast, millest holo tähendab ‘täiesti’ ja kaustos ‘põlenud’.
Erle Iher

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)