Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Eriline tänuteenistus Oleviste kirikus

27.04.2010 | | Rubriik: Kirikuelu

Oleviste kirikus peeti tänujumalateenistus, mille käigus tänati Jumalat, aga ka Soome kristlasi, kes rasketel nõukogude aastatel aitasid väga mitmel viisil Eesti kristlasi.
Taimi Vanaselja, kes oli üks kontaktisikutest, andis lühiülevaate abist, mida Eesti usklikud said Soome kaudu. Kindlasti ei sisaldanud see kõike, oli vaid üks väike osa sellest suurest ja ennastohverdavast tööst, mida meie naabrid soomlased tegid.

Levis väljapoole Eesti piire
Sellest ajast alates, kui taastati laevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel, tulid Soomest turistidena siia kristlased, kes hakkasid otsima üles vanu sõpru ja looma uusi kontakte. Nähes meie suurt vajadust Piiblite ja kristliku kirjanduse järele, hakkasid nad neid salakaubana sisse tooma, vaatamata sellega seotud suurele riskile, sest kõik kristlik oli Nõukogude Liidus keelatud. 
Paljudel kodustel koosviibimistel jagasid jutlustajad Jumala sõna ja õpetust eesti kristlastele. Viru hotelli ehitamise ajal kasutasid ehitajad, kelle hulgas oli kristlasi, võimalust tuua eesti rahvale nii Jumala sõna kui ka selget piibliõpetust. Oleviste kirikus lubati mõnel tuua tervitusi.
Seda võimalust kasutati tunnistamiseks ning pärast koosolekut palvetati Maarja kabelis inimeste vajaduste ja haigete eest.
See oli nn Effataa-äratuse aeg, millest teade levis kaugele, ja nii tuli siia inimesi Venemaalt ja Ukrainast. Paljud haiged paranesid, inimesed uuenesid ja täitusid Püha Vaimuga. Nüüd, 30 aastat hiljem, oleme saanud kuulda, et Ukrainas levis ärkamine nende inimeste kaudu, nii et tekkis umbes 200 uut kogudust.

Astronaudi külaskäik
Ka esimese Kuul käinud astronaudi James Irvini külaskäik Nõukogude Liitu sai teoks tänu soomlaste initsiatiivile. James Irvin sai kõnelda Tallinnas Oleviste kirikus ja jätkas siit ringreisi mööda toonast Nõukogude Liitu kuni Moskvani välja. Omamoodi humoorikas oli see, et KGB töötajad ei saanud alguses üldse pihta, et tegemist oli kristlasega.
Igasugused isiklikud kontaktid välismaalastega olid ebasoovitavad, aga ikkagi oli palju neid, kes riskisid ja kutsusid soomlasi ka endale koju külla. Kaasa toodi mitte ainult eestikeelseid, vaid ka venekeelseid Piibleid, kuna Venemaal oli vajadus nende järele veel suurem. Siit saadeti pühakirjad salamisi edasi.
Soomlased riskisid sellega, et avastamise korral võidi neilt ära võtta kirjandus ja neid saata tagasi Soome, millele lisandus viisakeeld, mis tähendas, et nad ei saanud enam Eestisse tulla.
Pentti Heinilä, Soome Evangeelse Luterliku Rahvamisjoni Kansanlähetys töötegija, oli üks selle töö juhte, kelle organiseerimisel tehti üle 1000 reisi raudse eesriide taha. Autodesse ehitati salapeidikud Piiblite ja kirjanduse transportimiseks. 
Jumal varjas seda tööd imeliselt, nii et ainult 5% kõigist koormatest jäi tolli kinni – ent seegi tähendas umbes 30 auto konfiskeerimist ja paljude inimeste tundidepikkust ülekuulamist.
Milline pinge see oli ja mida kõik maksis! Aga selline oli kristlaste armastus. Pentti Heinilä on kirjutanud sellest raamatu «Erittäin salainen» (‘Eriti salajane’).

Sõbrasild üle aegade
Kaasa toodi ka esimesed pildid – praegu nii levinud flanellpiltide sarjad – meie lastetöö jaoks ja tulid inimesed, kes hakkasid koolitama eesti lastetöötegijaid. Abi jätkus aastakümneteks. Kui 1989 hakati välja andma kristlikku lastelehte Päikesekiir, siis selle esimesed värvilised numbrid trükiti Soomes, samuti esimese kristliku lastelauliku «Laululäte» kaks köidet.
Eesti iseseisvumise järel oli puudus kõigest, nii toidust kui riietest. Jälle tulid appi soome sõbrad, kes tõid mitmekülgset materiaalset abi, leevendades nii puudust.
Kõike loetleda läheks raskeks ja kõike ei teagi, sellepärast korraldati Oleviste kirikus tänujumalateenistus, et meie noorem põlvkond ka kuuleks aegadest, millest nemad ei tea palju midagi, aga ka selleks, et tänada veel elus olevaid soomlasi, kes olid aktiivselt aitamas. Paljud neist on juba jõudnud teispoolsusesse.
Teenistusel jagasid oma mälestusi ka mitmed soomlased, kes enam kui 30 aastat tagasi siin meid aitamas käisid. Oli palju rõõmsaid kohtumisi vanade sõpradega. Ja üle kõige tänati Jumalat Tema armastuse eest, mis väljendus kaaskristlaste kaudu.
Jeesus ütles: «Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle» (Mt 25:40).

Liivia Kaustel

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)