Esileht » Uudis » Uudised »

Enam muinsuskaitsealast õpet

21.12.2005 | | Rubriik: Uudised

EELK
ja Eesti Vabariigi valitsuse ühiskomisjoni kultuuriväärtuste alakomisjoni
korralisel koosolekul nenditi, et üldrahvalike kunstiväärtuste paremaks
hooldamiseks on vaja tõhustada praktilist õpet teoloogilistes õppeasutustes
ning anda välja uus käsiraamat muinsuskaitseobjektide hooldamisest
.

Muinsuskaitseametis Anneli Randla
juhtimisel toimunud koosolekul kõneldi pühakodade riikliku programmi täitmisest
2005. a, EELK vaimulikele ja töötegijatele muinsuskaitsealase koolituse
pakkumisest ja Vigala kirikust.

Riikliku programmi täitmist käesoleval
aastal hinnati plaanipäraseks ja probleeme selles vallas ei täheldatud.

Nenditi vajadust koostada uus teatmik, mis
tutvustaks praktilistest aspektidest lähtuvalt koguduste omanduses olevate ja muinsuskaitse
alla kuuluvate objektide hooldamist. Viimati anti taoline käsiraamat välja
1996. a, selle kättesaadavus pole enam tagatud igale kogudusele.

«Kuigi Muinsuskaitseameti kodulehel ripub
see materjal korralikult üleval, on raske kedagi kohustada seda lugema, parem
on jagada infot teatmikuna ning nõuda seal seisvate juhiste aluseks võtmist
kiriku varaga ümberkäimisel,» selgitas alakomisjoni kaasesimees Tiit Salumäe
Eesti Kirikule. Tema sõnul kasutatakse raamatu koostamisel tõlkematerjalina
Taani kiriku analoogset teatmikku, paigutades seda täienduste abil Eesti
konteksti. 

Praktilised väljasõidud kirikutesse

Rõhutati vajadust tõhustada kirikuõpetajate
ning eriti teiste kiriku töötegijate muinsuskaitsealast õpet ja täiendõpet.
Silmas peeti teoloogiliste kõrgkoolide õppeprogrammide täiendamist praktilise
väljaõppe osas. Muinsuskaitseamet kutsub selleks koostöös EELKga kokku
temaatilise ümarlaua.

Salumäe meenutas muljetavaldavaid
väljasõite kogudustesse oma üliõpilaspäevil kunstiajaloolase Villem Raami
juhtimisel. Tema sõnul peaks taolised õpperetked, mille käigus külastatakse nii
korras kui ka mittekorras kirikuid, pastoriteks valmistujatele korraliseks
muutuma ning selleks peaks ressursid leidma.

Peeti vajalikuks muuta praostkondlikud
muinsuskaitsealased õppepäevad regulaarseks ja nendest osavõtt mitte ainult
koguduse vaimulikele, vaid ka teistele töötegijatele kohustuseks. «Oluline on
suunata sinna just kellamees ja kirikumees, kes reaalselt koguduses muinsustega
kokku puutuvad,» märkis Salumäe. 

Vigala juhtumist ülevaadet andes teatati,
et Muinsuskaitseamet on koostanud väärteo protokolli. Sooritatud ekspertiisid
annavad põhjust märkida, et seistakse lõhkise küna ees: riskantne on maha võtta
viimane värvikiht, aga ka see alles jätta, muinsuskaitsjad soovitavad siiski
riskida esimese variandiga.

«Vaja on rõhutada selgemat õiguslikku alust
ning konkretiseerida tehnilisi rolle. Kui üks õpetaja lahkub ja teine saabub,
kuidas toimub siis täpselt vastutusala üleandmine ja  -võtmine, mille eest õpetaja vastutab oma
allkirjaga,» märgib Tiit Salumäe seoses Vigala juhtumiga.  

Neli korda aastas kokkuistuv
kultuuriväärtuste komisjon korraldab järgmise töökoosoleku kevadel 2006.

Liina Raudvassar

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)