Ema

/…/
Ja kahetsuse pisar tekkib silma
Joont mõnda nähes ema vanas näos.
Vist oleks ema nägu jäänud sellest ilma,
Kui targem aru oleks olnd mul peas.
Jõud imeväene peitub ema näos;
Huul naeratleb, – läik soe silmades.
Ja ahastust kui polekski ta elus;
Ei miski reeda piina südames.
Ta üksi kannab oma rasket saatust;
Ta valu teada ainult Jumalal;
Väär lobiseda kanda antud ristist,
Vaid päikest nähku maailm tema näol.
Laps ristikandja, sarnast ilmet nähes –
On vait, ei räägi oma muredest.
Pea püsti! – lugeda kui ema näos
Silm särab lootusest tal jõulisest.
Oi ema! – oled noorena nii võimas,
Kui haarad lapse sülle, embusse…
Oi ema! – oled võimsam vanas eas,
Kui põimid lapse elu palvesse.

Jaan Muru
Käsikirjalisest kogumikust «Taevalind laulis. Vaimulikku luulet ja laule I. Luuletused».
EELK Usuteaduse Instituudi
raamatukogu