Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Elutöö sära üle aegade

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Ants Tooming (vasakult), Andres Põder ja Priit Rohtmets Kolga-Jaanis Villem Reimani mälestuspäeval. Sirje Semm
Kui Eesti luterlik kirik peaks kuulutama kedagi pühakuks, kas ei peaks just õpetaja Villem Reiman olema üheks neist, küsis peapiiskop Andres Põder Kolga-Jaanis.

5. juunil oli Kolga-Jaani kirikus armulauaga mälestusjumalateenistus. Päev varem peeti mitmel pool Eestimaal lipupüha ja mälestati Villem Reimanitki kui üht sinimustvalge lipu õnnistajat tema 150. sünniaastapäeval.
Päev algas mälestushetkega kalmistul Villem Reimani haual, kust siis liiguti lippude lehvides kiriku juurde ja peeti kõnesid ka kiriku kõrval suurmehe ausamba juures. Eelneval nädalal oli peetud kirikus kuulutusnädalat, mis õpetaja Peeter Partsi sõnul hästi korda läks.
Teenäitaja roll
Pühapäevasel jumalateenistusel tõid Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed kirikusse sinimustvalge lipu ja olid kogu teenistusaja ka auvalves. Teenisid peapiiskop Andres Põder, õpetajad Peeter Parts ja Ants Tooming. Kohal olid Villem Reimani kolleegiumi, EÜSi ja korp! Fraternitas Liviensise liikmed. Orelil mängis Merike Villems.
Eesti rahvuslik suurmees, kirjutaja ja mõtteloolane, rahvusliku iseteadvuse tuline ärataja, aktiivne ühiskonna- ja seltsitegelane Villem Reiman (1861–1917) on olnud 19.-20. sajandil mitme alguse juures.
Üliõpilasena Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaid ja seltsi sinimustvalge lipu üks õnnistustalitusest osavõtjaid 1884. a Otepää kirikumõisas.
Kirikliku reformi propageerija ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku üks alustõdede rajaja. Villem Reimani varajane surm 56aastaselt, vaid mõned päevad enne esimese Eesti kirikukongressi kokkutulemist 1917. aasta mais, ei lasknud kauasel Kolga-Jaani koguduse õpetajal näha vaba rahvakiriku sündi.
«Reiman taotles kolme eesmärki: usulist, moraalset ja rahvuslikku uuenemist. Ta propageeris kirikureformi, et Jumala sõna ulatuks iga eestlaseni ja et kirik oleks tõepoolest rahva oma usu väljendus. Tema põhimõtted saavutasid sihi 1917. a toimunud I kirikukongressiga ja Eesti luterliku vaba rahvakiriku moodustamisega,» ütles peapiiskop jutluses. «Andku Villem Reimani mälestus meile julgust usaldada Jumalat, tänada teda tema armu eest, saada uueks tema Vaimu läbi ja teha teoks elu ja rahu mõtteviisi.»
Autasu pärandi talletajale
Villem Reimani rollist rahvusliku iseteadvuse kujundamisel ja tema seotusest kaasaegsetega kõneldi jumalateenistuse järgsel konverentsil Villem Reimani rahvamajas, kus saali seintelt vaatasid vastu kunstnik Jüri Kase loodud eskiisid Villem Reimani portreele.
Esinesid Villem Reimani kolleegiumi liikmed põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja Tarmo Piir. Priit Rohtmets, Tartu ülikooli kirikuloo teadur, kõneles Villem Reimani usulistest vaadetest ning kaasaegsete hinnanguist neile. Jakob Kukk on öelnud Villem Reimanit iseloomustades, et tema «aated usus ja kiriku elu arenemises ei olnud mitte rajatud usuliste õpetuslausete alusele, vaid Willem Reimani püüd ja tung oli usu ja kiriku elu rahwalikuks, so rahwa omaks asjaks teha». Priit Rohtmetsa sõnul tuleb selles näha ka Villem Reimani usulise maailmavaate tähtsust meie jaoks.
Traditsioonilisel jalgpallimatšil EÜSi ja Fraternitas Liviensise vahel nautis viimane 9 : 0 võitu.
Eesti Kirik küsis kolleegiumi liikmelt Peeter Tulvistelt, milline on rahvusliku suurmehe pärandi tähendus tänapäeva inimesele. «Mida ma kõige tähtsamaks pean, on see, et tänapäeva inimene teab väga palju oma õigustest. Me kõik oleme hädas sellega. Oma kohustustest me nii palju ei tea. Villem Reiman on selles suhtes väga hea eeskuju,» ütles Tulviste ja soovis, et inimesed mõtleksid rohkem oma kohustuste üle.
Viljandi praost Marko Tiitus andis praostkonna kiriku sõbra autasu üle ligi kümme aastat tegutsenud Villem Reimani kolleegiumile, kelle panus meie kiriku ja rahva suurmehe – Kolga-Jaani pastori, EÜSi esimehe, ühistute rajaja, karskusliikumise edendaja, kiriku- ja kultuuriloolase, vaba rahvakiriku korralduse ühe autori ning eesti rahvusliku mõtte kandja – pärandi kogumiseks, talletamiseks ja propageerimiseks on hindamatu.
Autasu võttis vastu kolleegiumi esimees Ants Tooming, Tartu Peetri koguduse õpetaja.
Sirje Semm

Villem Reiman
Sündis 9. märtsil (vkj 25. veebruaril) 1861 Kõpu vallas
Õppis Tartu ülikoolis 1882–1887
Teenis 1887–1889 Jakob Hurda juures Peterburi Jaani kirikus
Õpetaja Kolga-Jaanis 1890–1917
Suri 25. (12.) mail 1917

Pildigalerii:
Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed lipuvalvesJumalateenistus Kolga-Jaani kirikus: (vasakult) peapiiskop Andres Põder, õpetaja Ants Tooming ja Peeter PartsKirikuaias jutuhoosParemalt: Peeter Tulviste abikaasaga, Helir-Valdor seeder, Ants Tooming, Kristjan Raba, Hovard Nurme, Tarvo Siilaberg jaTarmo Piir. Villem Reimani püst Kolga-Jaani kiriku kõrvalPidupäevalised, esiplaanil Kristjan Raba
Villem Reiman kunstis, autor Jüri Kask  7x Sirje Semm