Elurännak

On´s aimamatu liblikate lend, mis hingekeeltel mängib pillerkaari? Kord hämmastusega sa kohtad iseend, saad seigelda kesk asust´mata saari.

Liig pikaks oli venind kõrbetee:pikk, tuim ja kiretuna tundenäljas.Vulkaanipurskena sai vabaneda see.Sel hetkel tavaelu oli mängust väljas.

Pilk peatub veel, ei peatu iial retk,ükskõik, kui kirkalt särab vastu tundehetk,on´s kuldne tal või hõbedane sära.

Üks tuulehoog sind lennutab taas teele.Pilk heidet´ tagasi, kuid mitte iial eel´le.Uus igas hommikus on päeva avanemas värav.