Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Eluleib

06.03.2013 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Saabuva pühapäeva piiblilugemised viie tuhande toitmisest ja inimese vajadusest vaimuliku toidu järele on andnud pühapäevale nime – leivapühapäev. Igapäevaelus vajab inimene sööki, jooki, riideid ja kohta, kus elada. Kui need põhivajadused on rahuldatud, siis on inimene vaba kasvama muude väärtuste suunas. Seega tähendab leib kõike olulist, mida elus vajame.
Jeesus ütleb, et ta on eluleib. Nii nagu inimene vajab sööki-jooki, nii vajab ta ka usku. Ilma usuta on inimesel elus midagi väga olulist puudu. Nii nagu toit annab füüsilist eluenergiat, nii annab seotus Jumalaga inimesele vaimset energiat. Kes usuvad, need suudavad kergemini ületada eluraskusi, näha valgust pimeduses, nende elu on õnnelikum.
Kristus andis end inimeste pattude lunastuseks. Tulles armulauale saame osa nii materiaal­sest leivast kui Kristuse ihust, mis kokku moodustabki eluleiva. Iga kord Issanda laual olles võime vastu võtta Jumala halastust ja armu. Jee­sus on andnud meile elu mõtte ja sihi. Nii õpetab ta, et meiegi võiksime olla teistele elumõtte andjaks. Jumalasõna kuulutades ei saa ega tohi unustada inimese argiseid vajadusi. Seepärast on Jumala sõna kuulutamine tihti elus seotud diakooniaga ehk teise inimese argise aitamisega. Nii saame argist leiba jagades anda ühtlasi eluleiba.
Kaido Soom

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)