Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Einar Soone – koguduseõpetajast kooliõpetajaks

/ Autor: / Rubriik: Portreelood / Number:  /

Täna pühitseb oma 65. sünnipäeva Tallinna Kaarli koguduse õpetaja piiskop Einar Soone. Ta on Kaar­li kogudust teeninud 27 aastat. «Nad on mind kuulanud ja minuga arvestanud väga pikka aega ja leian, et õpetaja vahetus on kogudusele vajalik.»

Kirikuseadustiku järgi võib vaimuliku ametit pidada 65aastaseks saamiseni, kuid ametiaega võib pikendada. Soone pikendamist ei soovi. «Konservatiivsus on kirikus oluline, ent teatud perioodil on vaja muudatusi ja koguduse õpetaja vahetusega need muudatused tulevad.» Koguduse õpetaja ametis on ta kuni 30. septembrini.

Huvi teoloogia vastu viis õppima
Einar Soone on sündinud Raplas viielapselise pere noorima lapsena, vanemast õest 20 aastat hiljem. «Olin 3,5aastane, kui isa igavikku lahkus. Maal ei olnud tol ajal tööd ja koolid olid kaugel. Õed-vennad olid juba Tallinnas ja ema tuli minuga järele.»
Õppis Tallinna 21. keskkoolis, kuid lõpetas töölisnoortekeskkooli, sest majanduslik olukord sundis tööle minema. Esimene töökoht oli Tallinnfilmis. «Mind huvitas fotograafia ja filmindus. Töötasin filmilaboratooriumis ja tahtsin filmialal edasi õppida.» Filmioperaatorit  aga Soonest ei saanud, ehkki huvi fotograafia vastu on siiani. Tuli hoopis Kaliningradi aega teenima minna. «Sõjaväes oli palju aega mõelda ja süveneda. Jõudsin selgusele, et võiksin teoloogiat tundma õppida.»
Tagasi tsiviilelus, otsustas ta usuteaduse instituuti õppima minna. Varem, kooli ajal oli ta õppinud usuteaduse instituudi muusikaosakonnas. «Kuid mida lähemale ma usuteaduse instituudile läksin, seda lühemaks samm jäi. Kõigepealt tutvusin raamatukoguga ja see innustas. Seal oli palju kirjandust, mida kuskilt mujalt ei saanud. Esimese eksamini – sissejuhatus teoloogiasse – jõudsin alles pool aastat pärast õppima asumist.  Eksami võttis vastu Elmar Salumaa. Valmistusin selleks väga põhjalikult, aine oli huvitav ja andis tõuke õpingud tõsiselt käsile võtta. Tollel ajal õpiti kaua, ka minul läks kümme aastat.»
Proovijutluse pidas n-ö omade keskel toomkirikus. «See oli seminari käigus, ehkki kiriku uksed olid avatud kõigile. Jutluse kohta sai arvamust avaldada ja see tehti maatasa. Esimene prooviteenistus oli Pärnus, kuhu Evald Saag mind kutsus. Ka seal sain tugevalt nahutada. Emerituuris olev praost August Arumäe leidis, et mul pole küllalt paatost. Häid märkusi tegi ka ajalooprofessor Hillar Põld, kellega ma toomkirikus prooviteenistust pidasin. Tema rõhutas just täpsust, korrektsust.
Sain mitme ametivenna käest häid juhtnööre. Aga kõige rohkem näpunäiteid vaimuliku töö jaoks olen saanud oma eelkäijalt Lüganuse koguduses õpetaja Elmar Kullilt. Meie esimesel kohtumisel pidas ta neli tundi monoloogi. Tema õpetussõnadest on hiljem palju kasu olnud.»
Õpingud kestsid küll kaua, kuid praktilisele tööle – Lüganuse koguduse õpetajaks ja Kiviõli koguduse hooldajaõpetajaks – tuli asuda juba kolmandal õppeaastal. Tagantjärele vaadates oli praktilisest tööst õppetööle ainult kasu. «Lüganuse koguduses oli 800 liikmesannetajat, inimesed olid toredad, kuid kirik oli armetus olukorras. Algul tuli palju füüsilist tööd teha: koristada, parandada jne. Kiviõli kogudus, kus teenistused olid õigeusu kirikus, oli väikene, kuid aktiivne. Õp Kull ikka ütles, et Lüganusel on kirik, aga Kiviõlis kogudus.» Lüganuse aega jääb ka noore pere kasv. «Sinna läksime ühe pojaga, teised lapsed sündisid Lüganusel ehk, nagu nad ise ütlevad, on Virumaa lapsed.»

Peapiiskop kutsus Tallinna
1985. aastal kutsus peapiiskop Edgar Hark Soone Tallinna Kaarli kogudust teenima. «See oli veel aeg, kui surve kirikule oli terav, kuigi õhus võis juba tunda suurte muutuste algust. Ma imestasin, et vastavad organid mind enne Tallinna tulekut üle ei kuulatud.»
Kirikuringkondades oli ka põrandaalust tegevust arendatud. «Meil olid juba Lüganusel noortelaagrid jm, mis olid keelatud. Võimud piirasid meid igat moodi – otsiti läbi, konfiskeeriti n-ö sam­izdati materjale, mida käest kätte levitati.»
Kaarlisse tulek langes aga kokku ajaga, kus vabadusetuuled varsti puhuma hakkasid, tegusatele inimestele tuli tööd uksest ja aknast. «Kirik tundis võimalust ühiskonnas sõna sekka ütelda. Olin kristliku liidu asutamise juures, osalesin rahvarinde kogunemistel. Tuli kiriku uue põhikirja tegemine, laulu- ja palveraamatu koostamine, uue liturgia väljatöötamine, Eesti Kirikute Nõukogu juhtimine – tööd oli väga palju. Tuli ainult tegutseda ja vaadata kella, et jõuaksid õigel ajal õiges kohas olla. Alati see ei õnnestunud ka.»
Kaarli kiriku silmapaistev hoone ja selle asukoht on tinginud ka paljude riiklike ürituste siin toimumise. «Kiiresti oli vaja läbi mõelda, kuidas neid talitusi pidada. Vanad korrad olid ju olemas, kuid tuli arvestada ka uue olukorraga, nt televisiooniga. Juba riigitegelaste matusetalitus nõuab väga täpset korda. Kõige põhjalikum ettevalmistus eelnes president Lennart Meri matusetalitusele.»

Jätkuvalt piiskopiametis
Kiriku tegevus ühiskonnas laienes, vaimulikud olid oodatud paljudele üritustele. Oli loomulik, et peapiiskop üksi ei jõua seda koormat kanda. 1992. aastal valis kirikukogu Soone piiskopiks – peapiiskopi alaliseks asetäitjaks. Tänavukevadine kirikukogu otsustas pikendada piiskop Soone ametiaega kuni tema 70aastaseks saamiseni. Piiskopina seisab ees hulk tööd.
«Kirikul on jätkuvalt tarvis haldusküsimustega tegelda. Küsimus on koguduste teenimises. Väikeste koguduste elujõulisus on nõrk. Kuidas edasi, kas koguduste liitumine kobarkogudusteks, kuulutuspunktid või abikogudused – see vajab lahendamist. Mis on praostide ülesanded, ka see tuleb läbi arutada. Vaimulik teenimine tuleb üle vaadata; kui palgad on väikesed, siis pole ka vaimulikke võtta, sama puudutab muusikuid ja teisi kirikuameteid.»
Sellest õppeaastast alates on Soone usuteaduse instituudi pastoraalseminari juhataja. Tema  ülesandeks on lihvida tulevaste vaimulike kutseoskusi ja neid tööle motiveerida. «Vaimulikus ametis peab olema ääretult kannatlik, peab mõtlema väga hästi läbi, kas on motivatsioon selleks tööks. Peab olema sõna otseses mõttes teenija, mitte valitseja.»
Palju õnne ja rohket Jumala õnnistust Eesti Kiriku lugejate ja tegijate poolt!
Tiiu Pikkur

Einar Soone
On sündinud 26. septembril 1947 Raplas
Õppinud usuteaduse instituudis 1970–80
Ordineeritud 1973
Teeninud Lüganuse, Kiviõli ja Tallinna Kaarli kogudust
Olnud konsistooriumi assessor ja Tallinna praost
EELK piiskop al 1992
Eesti Kirikute Nõukogu president al 1993
EELK UI pastoraalseminari juhataja 1. septembrist 2012
Abikaasa Viive
Viie lapse isa
Seitsmekordne vanaisa