Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Ei saa ka suvel õppimiseta

11.08.2006 | | Rubriik: Kirikuelu

Autodest ümbritsetud
renoveeritud paneelmajade ees seisab põllukividel rõõmsaõieline
paat-lillepeenar, ümber askeldamas kümmekond põngerjat – iseloomulik pilt
Paldiskist, Usuteaduse Instituudi (UI) 25. suvesessi toimumiskohast 28.-30.
juulil.

UI rektor dekaan Randar Tasmuth esitas
avapalvusel Nikolai kirikus, mille 1990. algul taasasutatud luterlik kogudus on
sõprade abiga muutnud laost ja klubist taas koguduse kooskäimiskohaks,
retoorilise küsimuse Eesti püsimajäämise kohta: kas jäämegi isandaid otsima
küll idast, küll läänest või õpime pilku pöörama üles Issanda poole?

Eestist Iraani ning… muusikasse

UI õppejõud Urmas Nõmmik leidis Eesti
ühiskonna religioosset seisundit diagnoosides, et tõdemuses «haige» ei saa
kahelda, kuni kestavad religioosne, sakraalne, semiootiline ja eetiline kriis.
Kui Jumalat uskuvaisse usulistesse ühendustesse kuulub 16–18% elanikest, siis
tervelt 54% usub «mingisse kõrgemasse jõusse».

Usuvabadus stiilis «kuni see ei muutu
ohtlikuks kaaskodanikele» pole mujal reeglina mõeldav. Tuntud näitlejate
tunnustamine ühiskonna autoriteetidena ja holokausti eitavate teoste esinemine
raamatupoodide müügiedetabeleis iseloomustavad tänapäeva eestlase haridustaset,
kelle jaoks haakrist, nagu ka viisnurk, võib tähendada ühelt poolt anastajaid,
teiselt poolt vabastajaid.

Valguskiirtena riigis, kus südametunnistus
vaigistatakse vabandusega «Aga põhiseadus lubab!», tõi lektor välja
orienteerituse (seni veel) kristlikku läände, huvi kristliku suunaga
kõrghariduse vastu ning Eesti Kirikute Nõukogu töö usuliste ühenduste
toetamisel.

Paldiski koguduse karjane ja UI õppejõud
Jaan Lahe tutvustas Iraani usundi eshatoloogiat. Kurdide, afgaanide ja
pärslaste pühakiri Avesta jutustab võitlusest kõige loonud Targa Isa ja Kurja
Vaimu vahel, kus inimene peab otsustama, kelle poole hoiab. Surmajärgse
määravad inimese teod. Kohtupaigas, kõrgel sillal, juhatab kaunis tütarlaps
õigeksmõistetu jumala juurde, süüdimõistetu aga tõukab sügavikku…

Kirikumuusikat ja muusikat kirikus
käsitleva Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessori Ene Üleoja
kaasavõetud CDidelt sai kogeda erinevate muusikastiilide mõju kuulajaile. Üks
võimalus kirjeldada nimetut ärevust, mis toob kirikusse isegi usku pelgava
eestlase, on muusika keel.

Et see saaks sügavamalt puudutada, jagas
kogenud dirigent sügavama mõtiskluse kõrval muusika olemuse üle ka praktilisi
nõuandeid: vältige banaalsete heliteostega «tuttava ja armsa tunde» tekitamist,
andke organistile teenistuse laulud varakult teada, laske kogudusel hingata
pauside ajal ning ärge eksitage armulaualisi liiga intensiivse taustamuusikaga.

Padise, Madise, Risti ja Kurkse

Teise päeva hommikupalvusel pani UI tudeng
Õie Alt kaaskülvajaile südamele, et umbrohu jälgimise asemel Jumalat
usaldaksime, kes heal viljal kasvada laseb. Motoriseeritud palverännak Padise
vallas kulges keset põuas kõrbenud maastikke. Ühel põllul paigaldati
niisutussüsteemi.

Harju-Madise vanal võssakasvanud surnuaial
oli korda tehtud mitu hauaplatsi. Madise hooldajaõpetaja Joel Siimu suvisesse
ajagraafikusse tihedas taktis «neli pulma ja üks matus» mahtus rõõm ka
palverändurite üle. Koguduse liige Vilve Hülp valgustas põhjalikult koguduse
ajalugu piirkonnas, kus talvel on tuled jäänud vaid üksikuisse taludesse.

Laulukoori rahvas käib koos Padise ja Risti
kandist, kirikuümbruse heakorra eest seisavad Murru vanglast pärit mehed.
Koguduse juhatuse esimees, sotsiaaltöötaja Elju Grabbi saab tööharjumuse
kujundamise projekti raames pakkuda raskete õigusrikkumiste eest
kinnipeetavaile tööd väljaspool vanglaseinu, mis aitab ka vabadusega harjuda.

Märksa tihedama asustusega Ristil
korrastati talgu korras kirikut, palveränduridki said võimaluse kogudusemaja
aknaruudukesi pesta. Aastajagu Ristil karjaseks olnud Annika Laats näeb
koguduse tugevdamise võtit eelkõige ühistes ettevõtmistes.

Kurkse lahe kaldal nentis Paldiski elanik
ja UI tudeng Pille-Riin Pärnala-Roots üheksa aastat tagasi õppusel hukkunud
Balti Pataljoni sõjamehi mälestades, et olulisim siin ilmas ongi märgata
inimest enda kõrval – kuni selleks on võimalus antud. Tagasi Paldiskisse
pöördusime läbi Padise, kus on lähitulevikus loota mõisahoone taastamist.

Tänu

Tänu kõigile, kes lasksid kolmel
suurepärasel päeval korda minna: korraldajaile UI üliõpilasesindusest Siiri
Mikule ja Ester Liinakule; viimasele tänu ka suvesessil muusikaga teenimise
eest. Tänu Paldiski kogudusele ning kaasateenijatele pühapäevasel
jumalateenistusel. Tänu kõigi 8 palvuse ettevalmistajaile, tänu majutajaile ja
toitlustajaile tsiviilelanike jaoks eksootilises Rahuoperatsioonide Keskuses.

Tänu Lõunasadamale, mille
konverentsikeskuse aknast hiiglaslikke vanarauamägesid ning väljakute viisi
tuttuusi autosid vaadeldes teravdus eriliselt küsimus Jumala ja tema loodu
vahekorrast.

Tänu hasartmängumaksu nõukogule, kes toimunut
rahastada aitas, ja tänu igaühele, kes tuli, et osa saada Issanda kingitud
võimalusest.

Olete oodatud järgmisele suvesessile!

Piret Riim

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)