Ehitati kord kaljule koda

Eesti Üliõpilaste Seltsi maja 100. aastapäev ja taaspühitsemine Tartus tõi kohale seltsi liikmeid üle kogu maailma.
Pühitsemistalituse toimetas 14. septembril E.E.L.K. peapiiskop Udo Petersoo, EÜSi liige 1959. aastast ja auvilistlane 1995. aastast. Kaasa teenisid E.E.L.K. assessor praost Thomas Vaga USAst (seltsi liige aastast 1957), emeriitpraost Herbert Kuurme (1934) ja emeriitpraost Valter Vaasa (1939).
Päev enne taaspühitsemist oli EÜSi 100aastane maja avatud linnarahvale. Juba enne uste avanemist oli tänavale kogunenud linlasi, keda huvitas seltsi silmatorkav ja auväärne maja Tõnissoni tänavas ja ilmselt ka Eesti Üliõpilaste Selts – meie rahvusluse kants.
Ühe esimese eesti arhitekti Georg Hellati (1870–1943) juugendstiilis maja on üks Tartu vaatamisväärsusi ja pakkus äsjaremondituna ohtralt silmailu. Aga veel rohkem meie rahva jäädvustatud ajalugu ja vaimsust, mida see maja sajandi jooksul kandnud on.
Maja täis ajalugu
Majas ringi jalutades jäid silma tõsidusele kutsuvad toonid, mis otsekui rõhutavad seltsi vilistlaskogu põhikirjas sisalduvaid põhimõtteid, näiteks «Selts ja ta liikmed seisavad iseseisva ja demokraatliku Eesti Vabariigi ideaali eest ning nad on ka valmis ja kohustatud võitlema iseseisva ja demokraatliku Eesti Vabariigi olemasolu eest». Et need paljad sõnad pole, leiab kinnitust sealtsamast majast.
Nn Soome toast leiab soomepoistele pühendatud mälestustahvli, teine mälestustahvel on Vabadussõjas langenud EÜSi liikmetele. Viimase tahvli saatus on eriline. Et seda nõukogude ajal hävitamisest päästa, lõikasid töömehed selle pooleks ja panid, tagumine külg eespool, nähtavasse kohta välja. Nii seisis tahvel kaheosalisena pool sajandit kuldse kirjaga «Tartu Riiklik Ülikool» haridustempli seinal.
Vana maja pakub palju põnevust, sealt leiab nii raamatukogu kui ka vapitoa, kus seltsi liikmetele värve jagatakse.
Õhtul esinesid linnarahvale sõnavõttudega seltsi vilistlased Kaur Alttoa, Toomas Kiho ja Mart Laar.
Austada oma esivanemaid
Pikalt võiks rääkida selle maja ja veel pikemalt 132aastase seltsi ajaloost. Selle aja sisse mahuvad nn Kalevipoja-õhtud, esmakordne sinimustvalge tekli kandmine, seltsi registreerimine, sinimustvalge lipu õnnistamine Otepääl, Jaan Tõnissoni lõhki löödud pea. Sest «eestlastel ei tohtinud olla isamaa-armastust ega ka õnne ja rõõmu, ja isamaa üle ei tohtinud valvata Jumal», nagu laupäeval, 14. septembril maja taaspühitsemisel ütles peapiiskop Udo Petersoo.
Võtnud pühitsemiskõne aluseks kirjakoha Mt 7:15–20,24–27, meenutas peapiiskop seltsi ajalugu ja neljandat käsku, mis käsib meil austada oma vanemaid ja nende vanemaid, oma esivanemaid. «Austa nende püüdeid ja tõekspidamisi, nende aateid. Austa oma rahvast ja sellele rahvale antud maad ja vabadust!» oli Udo Petersoo sõnum tänastele noortele.
Et tänaseid noori selts ükskõikseks ei jäta ja et nad seltsi kuulumist auasjaks loevad, annavad tunnistust nende kommentaarid: Hea tunne on kuuluda kuhugi suurde vennaskonda! Kinnine klubi, aga samas piisavalt suur. Avardab silmaringi. Ülev!
EÜSi kodulehekülje andmetel kuulub seltsi 813 liiget.
Rita Pokk