Eestlaste valu on talletatud muuseumis

65 aastat tagasi 25. märtsi varahommikul algas Eestis küüditamine.

Nõukogude võim otsustas Eestist igaveseks NSV Liidu kaugematesse piirkonda­desse eriasumisele saata üle 20 000 inimese. See moodustas ligikaudu 2,5% tollasest Eesti elanikkonnast. Suurem osa neist saadeti Krasnojarski kraisse ja Novosibirski oblastisse.
Väljasaadetavate kogumine nn laadimispunktidesse kujunes väga aeglaseks ning inimeste pealelaadimine raudteevagunitesse venis 29. märtsini.
Vambola Ülenõmm, kes oli viidud Krasnojarski kraisse metsatöödele, on meenutanud, et ettenähtud plaani täitmata jätmise hirmus haarasid operatiivgrupid kaasa isikuid, keda polnud küüditamisnimekirjadesse kantudki. Sageli aeti kodudest välja vanurid, raskesti haiged ja vanemateta alaealised lapsed.
Tartus Riia mäe nn hallis majas asuvas KGB kongide muuseumis on suveni avatud näitus «Karm kevad».
Väljapanek põhineb muuseumikogudel ning arhiivimaterjalidel ja annab kokkuvõtliku pildi küüditamisoperatsioonist koos selle ettevalmistamise, läbiviimise ja tagajärgedega. Dokumente ilmestavad nendes mainitud isikute fotod, samuti säilinud ülesvõtted küüditatute elust Siberis ning mahajäänute elust küüditamisjärgses Eestis.
Majas, kus muuseum tegutseb, paiknes aastail 1940–50 NKVD/KGB. Hoone keldriosas, kus asusid arreteeritute kambrid, on püsiekspositsioon, mis annab ülevaate Eesti sõjajärgsest vabadusvõitlusest ning kommunistliku režiimi kuritegudest.
Osa kongidest, kartserid ja keldri koridoriosa on taastatud endisaegsel kujul. KGB kongide muuseum Tartus on avatud teisipäevast laupäevani kl 11–16.
Eesti Kirik