Eestlased ja Geislingen

Geislingen on väikelinn Saksamaa lõunaosas. 63 aastat tagasi avati seal eestlastele põgenikelaager, millest kujunes ligi viieks sõjajärgseks aastaks nn Eesti pealinn.
Septembris kogunesid Geislingeni endised eesti kooli õpilased. Ülemaailmse kokkusaamise organiseerija oli dr Mai Madisson Austraaliast.
Mälestuskivi Geislingeni surnuaial meenutab eestlaste saatust eksiilis. Kivi kujundasid eestlastest arhitektid Kolmar ja Aren. Marmorisse raiuti esialgu Geislingenis surnud 102 eestlase nimed. Hiljem täiendati nimekirja kolmel plaadil, nüüdseks ühtekokku 154 nimega. Mälestusmärk püstitati Eesti Vabariigi aastapäeval 1949. aastal.
Selle hooldamist ja rahastamist kannab tänaseni Eesti Ühiskond Saksamaa Liitvabariigis (EÜSL). Kivisse on raiutud sõnad: «Mäleta võõra vägivalla eest põgenenud ja kaugel kodumaast manalasse varisenud eestlasi!»
Selle aasta kogunemisel mälestusmärgi juures võtsid sõna EÜSLi esimees Richo Zie­minski, sekretär Meeli Bag­ger ja Mai Madisson. Lõpetuseks pidas E.E.L.K. Saksamaa praost Merike Schümers-Paas väga südamliku palveteenistuse.
Geislingeni eestlaste põgenikelaager eksisteeris 1945. a oktoobrist 1950. a 24. juunini ja oli koduks ligi 5000 eestlasele. Neli nädalat pärast laagri avamist (6.11.1945) ilmus esimene number laagri ajalehest Eesti Post. 1947 märtsist lisandus ajaleht Pildipost.
Lisaks ajalehtedele anti välja kooli- ja lauluraamatuid, noote jm. 19. novembril alustas õppetööd algkool, detsembris ka gümnaasium. Laagris loodi tööstuskool.
Noored moodustasid oma organisatsioonid. 16. nov 1945 loodi skautide ja gaidide ühing, ka noorte meeste ja naiste kristlikud organisatsioonid. Laagris tegutses postiteenistus kuni oma kirjamarkideni välja. Kahasse kohaliku luterliku kogukonnaga kasutati Stadtkirche’t ja peeti jumalateenistusi ning tähistati kiriklikke sündmusi. Asutati teater, sümfooniaorkester ja koorid.
Aga siis algas väljarändamine. Venetsueela, Kanada, USA, Austraalia ja teiste riikide esindajad külastasid laagrit, tutvustades töövõimalusi oma kodumaal. Ka Nõukogude Liidu ohvitserid käisid laagris ja kutsusid eestlasi tagasi pöörduma sünnimaale. Eestlased asusid otsima uut kodumaad, põhiliselt ülemeremaadele.
Hiljem laager likvideeriti. Käesoleva aasta seisuga elab Geislingenis veel 15 eestlast.

Ajalehes Eesti Rada nr 5, september 2008, ilmunud Meeli Baggeri artiklit on refereerinud väljaande Tallinna korrespondent Avo Suurvärav