Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Eestikeelse päeviku algusest

05.12.2012 | | Rubriik: Kultuurielu

Tänapäeva lugeja saab nüüd heita pilku 19. saj kirikuõpetaja argipäevaellu.

Eesti Kirjandusmuuseum esitles 20. novembril Pärnu Muuseumis «J. H. Rosenplänteri maakeele päevaraamatut» avaüritusena ajaloo-konverentsisarjast «Uued algatused 19. saj Pärnumaal».
Üks kõnelejaist oli Pärnu praost Enn Auksmann, teemaks «Mida me teame ja mäletame J. H. Rosenplänterist?», kes oli 37 a Eliisabeti koguduse õpetaja ja tänu kelle ennastsalgavale kogumistööle on üldse säilinud eestikeelse kirjakultuuri ajalugu. Tema välja antud ajakirjas «Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache» avaldati K. J. Petersoni tõlge Gananderi «Soome mütoloogiast».
Kristjan Jaagu käsikirjad säilisid Rosenplänteri käes, kuni lõpuks jõudsid kirjandusmuuseumi kogudesse. Rosenplänteri tohutust energilisest tööst (isegi pankrot ei säästnud teda!) ja selle mõjust eesti kultuuriloole teab üldsus ikka veel vähe.
Selle lünga ületamiseks anti «Litteraria» sarjas äsja välja Rosenplänteri eesti keeles peetud päevaraamat. Faksiimilena ehk täpse jäljendina avaldatud käsikiri teeb kättesaadavaks teksti usaldusväärsel kujul ja võiks sellisena rahuldada eriteadlaste vajadusi, selge käekiri on hästi loetav.Praeguses kirjakeelses tõlkes on teksti vanapärasuse rõhutamiseks säilitatud Rosenplänteri keelele iseloomulikke arhailisi jooni. Pärnu linnavalitsus ostis linna kõigile koolidele selle Pärnu ja Eesti kultuurioole nii olulise raamatu.

Rosenplänteri päeviku sisust
Ta hakkas seda pidama eesti keele õppimiseks, et «kui päris maainimene kirjutada ja rääkida». Päevikus on 96 lehekülge 1. maist 26. oktoobrini 1833, algul on õnnestunud kirjutada tõepoolest peaaegu iga päev, kasvõi paar rida päevas, nagu oli soovitanud kolleeg ja õpetaja O. W. Masing. Viimane sissekanne, mis viib lugeja antiiksete kangelaste maailma, lõpeb ootamatult sõnaga «Õts», mis tähendab «ots» idamurdes ja on ilmselt samuti Masingu mõju.
Sisult on päevik mitmekesine. Siin on keeleharjutusi (ümberkirjutusi parandatud ortograafias, tõlkekatsetusi, Masingu tekstide põhjal koostatud dialooge), tähelepanekuid eesti keele kohta, etnoloogilisi kirjeldusi, väikesi mõtterännakuid.

Huvitav päevakroonika
25. mail on olnud keiser Nikolai I Riiast tulles ja Tallinna minnes läbisõidul Pärnus, 23. juuni sissekanne jutustab Koonga mõisas toimunud õnnetust tulistamisest, 29. juunil on Pärnu lahel nähtud suurt vesipüksi. Saame teada kuulsast Põhjasõja-aegsest väejuhist, kindralfeldmarssal De Croyst, kelle maist keha hoiti Tallinna Niguliste kirikus:  … sain ka ärakuinud ja kokkokortsunud Dük de Kroa näha, kes nüid, nenda kuida Nigula kiriku köster ütles, 131 aastat neil tüliks on olnud. Tema parik on natuke lagund, tema püksid äramädand ja tema siidisukad katki. Tema õnnetuma lia pealt leikab köster mõnda rubla, ning teeb tema hästi küll, et ta teda kui oma last ajoti peseb ja harib.

Keskmes hobumatkad
29. maist kuni 8. juunini reisiti koos endise õpilase Abram Holteriga Pärnu-Jaagupi ja Vigala kaudu Tallinna, sealt Paide, Käru, Vändra ja Sindi kaudu tagasi Pärnusse. Rändurite eesmärgiks oli uurida eesti keelt, panna tähele murdeerinevusi ja koguda eestikeelseid raamatuid. 24. juulil sõideti perekonnaga Paistu, külla abikaasa õele. Rosenplänter on lootnud selgi reisil eestikeelseid raamatuid leida ja eesti keelt paremini tundma õppida. Reisidel kogunes raamatuid, mis seni puudusid Rosenplänteri kogus, saadud keelevara ja etnoloogilist materjali on ta talletanud päevaraamatusse nagu ka muljeid kohatud inimestest ja vaatamisväärsustest.
Rosenplänter on unistanud maarahva paremast tulevikust ja arutlenud inimese eluvajaduste üle, visanud muhedat nalja, märkinud üles lugemismuljeid, mõtisklenud kirikuõpetaja ülesannete ja hingekosutuse üle, vahel on kirjutajat tabanud töövõimetuks tegev peavalu ja vahel on elamist seganud halvad ilmaolud. «Ei ole himu ega lusti kirjutada ehk muud tööd teha,» seisab päevikus.
Kristi Metste,
üks raamatu koostajaist

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)