Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Eesti vaim on vanem kui vabariik

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Ühe näitena võime tõestuseks võtta EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse, kus 1863. aastal asus 556 koguduseliiget ehitama kirikut, mis oli mõeldud umbes 1500 kirikulisele ja kuhu koguduse liikmelisuse kõrgperioodil (1947!) kuulus üle 70 000 inimese.

Mis koguduse muusikaellu puutub, siis siin – kui nõukogude aeg välja arvata – on tegutsetud n-ö kõrgliigas. Tänavu on põhjust tähistada mitmeid tähtpäevi: Kaarli Walckeri orel 90, Kaarli muusikaõhtud 90, Hugo Lepnurm 100.

Alguses oli abikirik
On teada, et 1863. aastal, mil suure kiriku ehituse aegu töötas abikirik, laulis seal Aleksander Wurmbergi juhatusel 50-liikmeline kirikukoor. Selle liikmeist kasvas välja lauluselts Revalia ning osa seltsi asutajaist pani 1865. aastal aluse Estonia seltsile. Need faktid näitavad, et kirikuinimesed olid tollastes oludes Eesti üldise kultuurielu mõjutajad.
Segakoorilaul ongi koguduse juurde iseenesestmõistetavusega kuulunud läbi aegade, selle kõrgtase oli Alfred Karindi tegutsemise aegu 1930ndatel, mil loodi ka oratooriumikoor. Igal juhul olnuks Kaarli koguduse segakooril 2013. aastal põhjust tähistada juba oma 150. aastapäeva.
Nimetatud abikirikus oli kasutusel väike orel ja kui 20. detsembril 1870 pühitseti uus kirikuhoone, siis tervitas sisenejaid esimese eesti soost orelimeistri Gustav Normanni orel, millel mängis 1863–1918 kogudust organistina teeninud baltisaksa päritolu Carl Casimir Krosing. Päris valmis sai Gustav Normanni 30 registri ja mehaanilise traktuuriga orel 1884. aastal. Selle klassikalise orelitüübi väärtuste seas on nüansirikkus, töökindlus ja lihtne süsteem.
Aastail 1869–1909 töötas Kaarlis suurepäraste koorijuhivõimetega köster ja kantor August Karl Pfaff, kelle segakoori kiideti ka väljaspool kirikut ja kelle kaheksast laulupoisist koosnevat a cappella koori kutsuti laulma mujalegi.
Kui 1904–1914 teenis Kaarlis organistina Theodor Tedder, kes kuulus esimeste kõrgema muusikalise hariduse saanud eesti soost muusikute sekka, siis toetas ta ka August Topmani tegevust vokaalsuurvormide esitusel Tallinna Jaani kirikus.

Oreliimprovisatsioonid ja muusikaõhtud
Aastail 1918–1925 ja 1928–1932 tegutses Kaarlis organisti ja koorijuhina suurte muusikaliste ja organisaatorlike võimetega helilooja Mihkel Lüdig, kes tõi au sisse oreliimprovisatsiooni. Tema otsese tegutsemise viljana valmis 1923. aasta jõuludeks Ludwigsburgis Württembergis Walcker & Cie vabrikus noore Eesti Vabariigi esimene esinduslik orel, mis firma kataloogis kannab järjekorranumbrit 2011.
Orelil on kolm manuaali, pedaal, 81 registrit ja 3 transmissioonregistrit, 372 mehaanilist vahendit 5196 vilega. Registrite arvu poolest on see orel suurim ja omanäolisim Eestis, kogu maailmas aga ainulaadne, sest on selle perioodi oreleist terviklikult säilinud tänini.
Esimene pidulik orelikontsert toimus 10. jaanuaril 1924, esimesed mitmekülgse kavaga muusikaõhtud 24. ja 25. jaanuaril 1924. Seal esinesid Artur Kapp, Läti helilooja ja organist Alfrēds Kalniņš, Mihkel Lüdig, koguduse segakoor, sopran Ella Masing-Grünberg ja bass Benno Hansen. Kutsutud oli ka Soome helilooja Oskar Merikanto, kes ei saanud kahjuks terviseprobleemide tõttu tulla.
Muusikaõhtutest sai traditsioon. Kontserdid toimusid pühapäeviti, esineda soovijaist kogunes mitme kuu pikkune järjekord. Nende seas olid oma ala parimad: Artur Kapp, August Topman, Mihkel Lüdig, Benno Hansen, Aino Tamm, Paula Brehm, Mathilde Lüdig-Sinkel, Ludmilla Hellat-Lemba, Raimond Böö­cke, Johannes Paulsen, August Karjus, Herbert Laan, Estonia muusikaosakonna koor, Tartu ülikooli koor Cantate Domino, Eesti Meestelaulu Seltsi koor, Estonia Seltsi segakoor ja väga paljud teised muusikud.
Nõukogude perioodil muusikaõhtute traditsioon katkes, selle elustasid 1990. aastal koguduse organist ja koorijuht Marika Kahar ning praegune peaorganist ja muusikajuht Piret Aidulo. Nüüd toimuvad muusikaõhtud teisipäeviti, esinejate seas on koguduse oma muusikud, aga ka Rahvusooperi Estonia solistid, EMTA õppejõud ja üliõpilased ning ka muusikuid välisriikidest.
Kui II maailmasõja eelsel ajal töötasid koguduse juures kõrgharidusega muusikud (Theodor Tedder, Anton Kasemets, Juhan Jürme, Alfred Karindi, Edgar Arro, sõja ajal ja järel Senta Loviisa (Luise) Arro), siis sõjajärgselt oli kõrgema kirikumuusikalise haridusega organist ja koorijuht Hella Tedder ning Helsingi kirikumuusika instituudi lõpetanud Ellinor Koppel.
Alles 80ndate lõpust, mil kirikutööle tulid Marika Kahar ja Piret Aidulo, võime taas rääkida nn kõrgliiga jõudmisest Kaarli koguduse muusikatöösse. Koorijuhina on siin tegutsenud veel Ene Üleoja, Heli Jürgenson, Mikk Üleoja ja Raul Talmar, liturgilise lauluga on kogudust teeninud bassbariton Eerik Jõks, oma heliloominguga on koguduse muusikaelu järjepidevalt rikastanud Lea Gabral ja Mart Siimer, rahvusvahelist tunnustust on pälvinud koguduse kontserdikoor.

Olulised tähtpäevad
Kaarli pneumaatilist tüüpi romantiline orel on seega ligi sajandi helisenud Jumala auks ja kuulajate rõõmuks. Sellel on esinenud paljud Eesti organistid eesotsas Rolf Uusvälja ja praeguse tegusa organistide põlvkonna kasvatanud professor Hugo Lepnurmega, kelle 100. sünniaastapäeva tähistatakse tänavu mitmesuguste ettevõtmistega.
Orel on nende tööaastate jooksul vajanud loomulikult ka remonti, mida on teinud vennad Otto ja Alfred Gutdorf, Eduard Kriisa, 1980ndatel Ago Tint, 1990ndatel Harry Ilves ja viimastel aastatel Toomas Mäeväli.
Nüüd on kogudus silmitsi oreli kapitaalremondiga, mis läheb maksma umbes 400 000 eurot. Et tegu on ühe väärtuslikuma oreliga Euroopas, siis andis omapoolse nõu remondi tegemiseks ka Saksa organist ja ajalooliste pillide ekspert Martin Rost, kes 2006. aastal salvestas Kaarlis mitu oma helitööd 2007. aastal ilmunud Eesti muusika CD-le. Tema arvamuse kohaselt tuleb lähtuda sellest, et seda erakordse väärtusega instrumenti parandada äärmiselt lugupidaval ja ettevaatlikul viisil, kulunud ja kadunud detailid tuleb asendada täpselt samas stiilis ja samast materjalist osadega.
Meil kõigil on võimalik sellele tööle kaasa aidata, osaledes oma annetustega koguduse toetusliikumises «Viled hüüdma!». Organistid näitavad siin ise üles suurt eeskuju, kogunedes 28. jaanuaril esinema Kaarli kirikus toimuvale muusikaõhtule, millel on mitu tähtpäevalist märget: Kaarli orel 90, Kaarli muusikaõhtud 90, professor Hugo Lepnurm 100.
Tollel organistide paraadil esinevad Andres Uibo, Toomas Trass, Tiit Kiik, Kadri Ploompuu, Kristiina Hoidre, Kristel Aer ja Piret Aidulo. Oodata on vägevaid orelielamusi. Ühtlasi on see avaakord Hugo Lepnurme juubeliaastapäeva märkivatele tähtsündmustele.
Ene Pilliroog

Muusikaõhtu
Teisipäeval, 28. jaanuaril kell 17.30
90 aastat esimesest kontserdist Kaarli orelil. Hugo Lepnurm 100.
Musitseerivad prof Hugo Lepnurme õpilased Andres Uibo, Toomas Trass, Tiit Kiik, Kadri Ploompuu, Kristiina Hoidre, Kristel Aer, Piret Aidulo