Eesti Vabariigi teenetemärkide saajaid

Traditsiooniliselt tunnustab Eesti Vabariigi president riigi sünnipäeval ühiskondlikus elus silma paistnud inimesi. Tänavu, Eesti Vabariigi 89. aastapäeval saab president Toomas Hendrik Ilveselt riikliku autasu 341 inimest, kelle seas on ka kirikuinimesi.

– kirikuõpetaja, kirikuelu edendaja

Sündinud 1945. aastal, lõpetanud Nõo keskkooli. Pärast ebaõnnestunud piiriületust vabasse läände viibis Kaldur aasta NLiidu vangilaagrites. Usuteaduse Instituudi lõpetas 1980, ent kirikuõpetajaks ordineeriti juba 1978. aastal Saarde kogudusse Elmar Salumäe juhendatavaks. 1980. aastast on Jõhvi koguduse õpetaja. Olnud praost ja konsistooriumi assessor, osalenud kohaliku omavalitsuse tegevuses. Riikliku tunnustuse pälvib kirikuõpetajana ning kirikuelu edendajana aga eelkõige seoses tööga sõjahaudade märgistamisel ning langenute mälestuse säilitamisel.

– kirikuelu edendaja, diakooniatöö arendaja

Eesti Vabariigiga peaaegu üheealine (sünd 27.01.1919) Priit Rannut on läbi käinud sama keerulise tee nagu riikki, mille president ta nüüd autasu vääriliseks on arvanud. Õppinud Tartu Treffneri gümnaasiumis, ülikooli usuteaduskonnas, Tallinna tehnikaülikoolis ja lõpuks taas vanematekodust sissekasvanud jumalasõna Usuteaduse Instituudis.

Vahepealsesse aega jääb soomepoistega liitumise eest saadud 10+5 aastat sunnitööd kui eriti ohtlik nõukogude võimu vastane ja koju naasnuna erinevad ametikohad elektrotehnika erialal.

14. juunil 1979 ordineeriti Priit Rannut õpetajaks, ta on lühikest aega teeninud Viru-Nigula ja 20 aastat Märjamaa kogudust ning hooldanud Nissi kogudust. Jäänud emerituuri 1999. aastal, keskendus eakas õpetaja misjoni- ja diakooniatööle.

– kirikuelu edendaja, hooldekandetöö korraldaja Tallinna haiglates

Sündinud 1930. aastal. Kahekordne kõrgharidus, lõpetanud Tartu ülikooli 1956 arstina ning Usuteaduse Instituudi 1992; omab akadeemilist doktorikraadi, vaimulikuks ordineeriti 1988. aastal. Viimased töökohad on Põhja-Eesti regionaalhaiglas haiglavaimulikuna, Audentese ülikoolis õppejõuna ning Eesti Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudis teadurina. Riikliku tunnustuse pälvib kirikuelu edendajana ning hoolekandetöö korraldajana Tallinna haiglates.

– kirikuõpetaja, kohaliku elu edendaja Saaremaal

Sündinud 1930. aastal. Ordineeriti kirikuõpetajaks 1971. On teeninud Saaremaa kogudusi, oli kuni pensionile jäämiseni Saarte praostkonna praost. Teinud palju Kihelkonna kiriku restaureerimisel ja kohaliku elu edendamisel. On Eesti Kirikute Nõukogu oikumeenilise aastapreemia laureaat 2005.

– kirikumuusika edendaja, organist

Marika Kahari (sünd 27.01. 1949) õpinguteele jäävad erinevad muusikakoolid: Tallinna muusikakool, konservatoorium (koorijuhtimise eriala K. Arengu klassis) ja Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakond (oreli eriala H. Lepnurme klassis).

Ta on olnud Võru ja Rapla koguduses abiorganist ja -koorijuht, Harmi kooli muusikaõpetaja ja koorijuht, 18 aastat Oleviste koguduse organist ja koorijuht jne. 1984. aastast töötab Marika Kahar Tallinna Kaarli koguduses organisti ja koorijuhina, ta on koguduse nõukogu liige.

Tunnustatud koorijuhina on ta õpetanud dirigeerimist 1991–1999 Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonnas ja teeb seda taas 2002. aastast. 1993. aastast on ta Kirikumuusika Liidu liige, kuulub liidu juhatusse ning on olnud juhatuse esimees. Toimetanud liidu noodiväljaandeid jm, temalt on koostöös kooride ja solistidega ilmunud kassette ja CDsid.

Aastal 2000 pälvis Marika Kahar Eesti Kultuurkapitali sihtkapitali aastapreemia.

– kohaliku elu edendaja Ida-Virumaal

Põlise narvalase (sünd 01.01. 1932) elu on olnud tihedalt seotud sealse Aleksandri kogudusega, mille täiskogu koosolekut ta täpselt 50 aastat tagasi vabariigi aastapäeval protokollis. Samal päeval valiti Ülo Korjus koguduse juhatusse, kuhu ta täna kuulub esimehena.

Ülo Korjus on läbinud kogu Aleksandri kiriku epopöa selle võõrandamisest kuni tagastamiseni. Ta on olnud aktiivne rahvusluse säilitaja Narvas kuuludes omaaegsesse kodanike komiteesse, samuti muinsuskaitseseltsi ja kaitseliitu, kus ta on praegugi rühmapealik ja laekur. Veel on Ülo Korjus mitme rahvusliku seltsi liige ja Narva Eesti Maja asutaja.

– kohaliku elu edendaja Lääne-Virumaal

Tallinnas sündinud (09.11. 1946) ja seal muusikakooli ning koorijuhtimise erialal konservatooriumi lõpetanud, 23 aastat Eesti Televisiooni vanemtoimetajana ning Eesti Raadio arvutuskeskuses muusikakodeerijana töötanud Anne Peäske elu on viimased 15 aastat olnud seotud Kadrinaga.

Ta õpetab Rakvere muusikakoolis ja Kauri erakunstidekoolis solfed˛ot ja muusikaajalugu. Anne Peäske on Kadrina koguduse liige ja segakoori dirigent. Anne Peäske on 2001. aastal asutatud Neeruti Seltsi asutajaliige, folkloorifestivali Viru Säru korraldustoimkonna liige, möödunud aastal esitati ta Kadrina valla aasta tegija kandidaadiks.

Ta on kirjutanud muusikaarvustusi ja Kadrina koguduse segakooriga välja andnud CD, aprillis on oodata uut CDd.

– kaitseväelane, major

Sündinud 1969. aastal. Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna bakalaureuse- ning magistrikraadiga, hetkel jätkab õpinguid samas doktorantuuris. EELK vaimulikuks ordineeriti Laanepere 1996. aastal. Eesti kaitseväes on major Laanepere läbinud erinevaid kaplaniteenistuse kursusi ning reservohvitseride ja nooremstaabiohvitseride kursuse. Lisaks on ta osalenud mitmel täienduskoolitusel USAs ja Kanadas ning viibinud välismissioonil Euroopa Liidu vägede staabis Bosnias. Eelmise aasta novembris pühitseti major Laanepere Eesti kaitseväe uueks peakaplaniks.

* * *

(Stefanus) – Eesti kirikuelu edendaja, Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku metropoliit

– kirikuelu edendaja, kultuuriväärtuste hoidja Saaremaa, EAÕK ülempreester

– vanglate kaplaniteenistuse arendaja, Ämari ning Murru vangla vanemkaplan; juhib Adventistide Koguduste Eesti Liidu Keila grupi tegevust

– kõrghariduse ja usuteaduse edendaja, Tartu Ülikooli professor

– muusikateadlane, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor, Eesti Hümnoloogiaseltsi esimees

– kirikuelu edendaja, Tallinna vanausuliste koguduse jutlustaja

– koorijuht, muusikaelu edendaja

– arst, vabatahtlik abistaja