Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Eesti läheb Põhjamaade kirikukonverentsile

04.05.2007 | | Rubriik: Kirikuelu

Eestit külastas Taani Kirikufondi (Kirkefondet) peasekretär Kaj Bollmann abikaasaga.

Tallinnas kohtus peasekretär peapiiskop Andres Põderiga; külaline käis muinsuskaitseametis, Taani Kultuuri Instituudis ja pealinna vanades kirikutes

Taani Kirikufond on asutus, millele Eestis analoogi ei ole. Pika tegutsemisaja vältel (loodud 1890) on tema tegevusvaldkonnad küll muutunud, aga tähelepanu keskmes on ikka kirik kui organisatsioon, ehitis, kultuurimälestis.

Vana ja väärikas

«Varasemal ajal on fond otseselt tegelnud kirikute ehitamisega,» rääkis Bollmann. «Nüüd on Taanis probleem selles, et kirikuid on liiga palju – kokku 2200 ehitist, millest 1600 on keskaegsed. Inimesed on läinud kesklinnast elama äärelinnadesse, kesklinna kvartalitesse, kus paiknevad vanad kirikud, on aga asunud moslemite kogukonnad.»

Mida tühjaks jäänud kirikuhoonetega teha, kuidas neid kasutada, kuidas seostada nn püha ruum muuseumi, kunstinäituste jms, selle üle diskuteeritakse ja sellele otsitakse lahendusi.

«Me ei taha olla nii radikaalsed, nagu on oldud Inglismaal, kus vana ajalooline hoone on jaotatud müüriga pooleks ja teisel pool on restoran, kaubanduskeskus  või spordisaal,» rääkis Bollmann.

Kirikufond ongi viimastel aastatel tegelnud ka koguduste arengu ja nõustamisega. Kui varem arutati selle üle, millised peaksid olema uuskirikud, siis täna on pearõhk sellel, milline on püha ruum. Kuidas mõjutab kirikut kui sakraal- ehitist asjaolu, et kirikutes käib tänapäeval palju turiste?

«Usuline traditsioon kaob, kui üks põlvkond jääb vahele,» rääkis Kaj Bollmann. «Teil oli selleks põhjuseks ateism, Lääne-Euroopas aga modernism: 1960ndate aastate põlvkonna jaoks olid usk ja kirik ebapopulaarsed ja  vanamoodsad – nii kasvas üles põlvkond, kes ei oska vanematena oma lastele kristlust edasi anda. Põhjused on erinevad, aga tagajärg sama.»

Kirikud öösel avatud

«Eesti probleem on teine, kuna ajalugu on teine,» on pastor Bollmann tähele pannud ja toob näiteks nähtud  vanad kirikud, kus kogudused edasi kestavad, nagu Rooslepa, Ridala, Noarootsi, Tallinna Rootsi-Mihkli, Toomkirik jt. «Need ei ole muutunud muuseumideks, vaid elavad oma normaalset elu edasi.»

Üks viis, kuidas kirikut inimestele lähemale tuua, on nn öökirikute projekt Põhjamaades: kirikud on avatud hilja õhtul ja öösiti, kui just noored inimesed liikvel. Nad astuvad siis kirikusse meelsasti sisse, kui seal mängib vaikne muusika ja põlevad küünlad.

Inimesed  saavad oma palved raamatusse üles kirjutada ja öösel pärast kella 24 loeb pastor need ette. «See on nagu Nutumüür,» toob külaline võrdluse. «See toimib Kopenhaagenis, Oslos, Stockholmis ja Helsingis, miks ei võiks see olla nii ka Tallinnas. Siin on kesklinnas palju kõrtse, kus inimesed  õhtuti käivad, ja ka kirikud on kesklinnas.»

Konverents tuleb ka Eestisse

Pastor Bollmanni Eesti reis on seotud kindla eesmärgiga. «Alates 1947. aastast toimub iga 2–3 aasta järel traditsiooniline Põhjamaade kirikute konverents teemal «Kirikuruum ja kirikuhoone».

Järjekordne konverents leiab aset käesoleva aasta augustis Taanis, ülejärgmine 2009. aastal aga Eestis. «Toimumiskohaks võiks olla näiteks Roosta puhkeküla Läänemaal, kuna siin on head tingimused ürituse korraldamiseks,» on Bollmann nähtuga rahul. «Eestis toimuvast konverentsist saaks ka hulk eestlasi osa võtta, kuna see ei ole nii kallis kui välismaale sõitmine.»

Põhjamaade kirikute konverentsist Taanis århusis 1998. a augustis võttis osa esimese eestlasena Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse toonane juhatuse esimees Ivar Boman koos abikaasa Theaga. Ivar Boman on kaasa aidanud, et Eesti kirikutegelased saaksid selle huvitava ettevõtmisega lähemalt tutvuda. Käesoleva aasta 23.–26. augustini Kopenhaagenis toimuvast konverentsist, kus töökeelteks on rootsi, taani ja norra keel, võtavad osa Eesti esindajatena Patrick Göransson ja Johann Christian Põder.

Heli Reichardt

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)