Esileht » Uudis » Viimases Numbris »

Eesti Kirikust nr 51 saate lugeda veel:

13.12.2006 | | Rubriik: Viimases Numbris

1. lk

EK. Jõulukuine ootusaeg

Perioodil, mis jääb esimese ja neljanda advendiküünla süütamise vahele, toimub üle Eesti sündmusi, mis on ilmekaks tõendiks: jõulupühad on oodatud.

2. lk

Jaan Tammsalu. Aasta vaimulik ja juhatuse esimees

Toetusfond ootab ettepanekuid aasta vaimuliku ja aasta juhatuse esimehe kohale.

Liina Raudvassar. President autasustas vabatahtlikke

Pühapäeval andis president Toomas Hendrik Ilves üle rinnamärgi ja aukirja vabatahtlikele, kelle tegevus on olnud ligimesele kasuks ning pälvinud kaaskodanike tähelepanu.

Sirje Semm. Kas õppekava saab muudatuse?

Riigikogu hakkab homme menetlema eelnõu, millega religiooniõpetus muutub koolidele kohustuslikuks.

EK. Uus film Uku Masingust

7. detsembril esitleti Tartu Kirjandusmuuseumis uut dokumentaalfilmi «Surm on öömaja põllul», mis kõneleb Uku Masingust ja on projekti «Masingu maastikud» kolmas film.

Tiiu Pikkur. Stockholmi kogudus soovib ühineda EELKga

E.E.L.K. Stockholmi koguduse täiskogu otsustas 26. novembri koosolekul mitte osaleda peapiiskopi valimistel. Koguduse sooviks on ühineda Kodu-Eesti kirikuga.

VÄLISUUDIS

Allikas: Soome kiriku infokeskus. Tõlkinud Margot Vent. Soome sai religioossete ühenduste andmebaasi

3. lk

Randar Tasmuth, teoloogiadoktor. Kirikust ja islamist Euroopa kodus

Euroopa Liidu põhiseadusest jäi omal ajal välja viide kristlusele kui selle maailmajao kultuuri ühele olulisele alusele, ehkki sellesuunalisi ettepanekuid oli mitu. Õige aeg lasti mööda. Tagasihoidlikkus oma identiteedi ettemääratlemisel tundmatu tuleviku jaoks on toonud kaasa raskusi selle kaitsmisel praktikas.

Piret Toomvap-Schönberg. «Lapsele oma jõulukingitus»

Eesti Kristlik Televisoon korraldab kolmandat aastat heategevuskampaaniat «Lapsele oma jõulukingitus».

4. lk

Eesti Kirik on küsitlenud inimesi, kes on olnud Halliste kiriku ülesehitamise juures. Neid, kes on andnud oma oskused, töö ja visa vaimu, et pühakoda võis tuhast tõusta.

Neid, kes on andnud oma oskused, töö ja visa vaimu, et pühakoda võis tuhast tõusta.

Allikas: Kalev Raave «Üitsainus Halliste», 2002. Kalev Raave mälestusi

Kirikus jätkasime nii, et arhitekt Udo Tiirmaa tegi järjest tööjooniseid ja mehed muudkui ehitasid. Oli ka vastupidi: mehed juba ehitasid ja Tiirmaa veel alles joonistas.

Halliste Püha Anna kiriku lugu (kronoloogia).

(kronoloogia).

Ago Libek, Halliste kiriku peaehitaja. Kiriku ülesehitamise lugu

Olin 1970ndatel noor 30aastane mees ja pakkusin ennast tol ajal vaesesse ja kiratsevasse Halliste sovhoosi direktoriks. Saingi. Elu edenes. Suhtlesin ka kohaliku kirikuõpetaja Paul Uibopuuga ja vaatasin üle kiriku valdused.

Udo Tiirmaa, peaarhitekt. Projekteerimise lugu

See oli minu esimene suurem töö selle temaatikaga ja teatud mõttes eelmänguks Tartu Jaani kiriku renoveerimisele. Hallistest sain Tartusse kasulikke viiteid. Halliste kiriku taastamine oli mulle isiklikult väga emotsionaalne ning suurt vaimset elamust pakkuv.

Jüri Arrak, kunstnik. Altarimaali lugu

Mida saab üks kunstnik Eesti iseseisvuse heaks teha? Kui ma 1989. aasta algul Kalev Raavele helistasin sooviga Halliste kirikusse altarimaal teha, siis mõtlesin, et olgu see minu panus ja kingitus.

Kuno Pajula, EELK peapiiskop aastatel 1987–1994. Pühakojaks saamise lugu

Jutt käib murrangulisest ajast. 15 ja enam aastat tagasi olid ühiskonna ootused kirikule suured, kirikuõpetajaid oodati rahvakogunemistele. Sellega seoses oli vaimulike töökoormus tohutu, töötegijaid vähe.

5. lk

Marju Raabe. Ettekanded kirikutekstiilidest

13.–19. novembrini oli Soomes teine üleriigiline kirikutekstiilinädal. Selle eesmärk oli pöörata koguduste ja kiriku töötegijate tähelepanu kirikutekstiilidele kui kunstiteostele, aga samas ka kui koguduste igapäevastele tarbeesemetele.

Ülo Vaher, Pühajõe koguduse õpetaja. Külas Husum-Bredstedti kirikuringkonnas

Oktoobris olin külas Saksa Evangeelse Luterliku Kiriku Husum-Bredstedti kirikuringkonnal ja tutvusin kirikuringkonna ja Hattstedti sõpruskoguduse eluga.

80 AASTAT TAGASI

Mati Märtin. Detsember 1926

6. lk

Rasked kohad Piiblis, XI

Toomas Paul, teoloogiadoktor. Kohkumine ja kartus Jeesuse ees

Vallo Ehasalu. Piibli sõna homoseksuaalsuse kohta

Mõne Euroopa luterliku kiriku praktika õnnistada samasooliste abielu otsekui oleks see mehe ja naise abielu, seab meie kiriku raskesse olukorda. Miks on nemad langenud tegema Piibli sõna vastu? Kas ka meid ähvardab sama langemine?

EELK Kirikukogu halduskomisjon on arutanud asja ja palunud komisjoni liikmel Vallo Ehasalul kirjutada, mida räägib homoseksuaalsusest Piibel.

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)