Esileht » Uudis » Viimases Numbris »

Eesti Kirikust nr 3 saate lugeda veel:

17.01.2007 | | Rubriik: Viimases Numbris

1. lk

Mari Paenurm. Aasta vaimuliku valimisest

Esmaspäeval lõppes kandidaatide esitamine aasta vaimuliku ja koguduse juhatuse esimehe valimisteks.

Liina Raudvassar. Tartus mälestati kommunismiohvreid

Laupäeval, 13. jaanuaril meenutati ja mälestati Tartu Jaani kirikus oikumeenilisel palvusel 14. jaanuaril 1919 Tartus bolševike poolt mõrvatud pastor Traugott Hahni, piiskop Platonit ja teisi sel päeval hukatud kristlasi.

2. lk

Liina Raudvassar. Sõjaväelane on harjunud distsipliiniga

Möödunud nädalalõpu traagilised sündmused Tallinnas vähendasid eestlaste rahvaarvu 4 inimese võrra, elavate killast on lahkunud perekond Lauri: ema, isa ja kaks tütart.

Tiiu Pikkur. Vana kiriku noor kogudus

Tallinna Püha Vaimu kogudus tähistas pühapäeval 130. aastapäeva.

EK. Mihkel Kukk sai Valla Veduri

Taliharjapäeval, 14. jaanuaril jagati Kodila põhikooli saalis Rapla valla kultuuripreemiaid Valla Vedur, teiste laureaatide hulgas pälvis tunnustuse õpetaja Mihkel Kukk.

PRAOSTKONNA UUDISED

Konsistooriumi otsusest

3. lk

Thomas Andreas Põder, TÜ usuteaduskond, EELK delegaat EKOE 6. täiskogul. Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas

Ülevaade asetub Eesti Kiriku alustatud artikliseeriasse (vt EK nr 50, 6.12.2006) Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku oikumeenilistest sidemetest. Selle ajendiks on aga hiljutine oikumeeniline suursündmus, mis mõjutab evangeelsete kirikute kooselu Euroopas, on oluline aga ka hõlmavamal oikumeenilisel suhteväljal. 12.–18. septembrini 2006 toimus Budapestis Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas (EKOE) – Leuenbergi Kirikuteosaduse – 6. täiskogu.

4. lk

Mari Paenurm. Inimene jalgratta seljas

Marek Strandberg on mees, kelle mõtteid peavad mõned utoopilisteks, teised näevad taolises analüüsis tarka tervikut ning ainuvõimalikku edasiteed meie kõigi jaoks.

Avo Üprus, Riigikogu liige. Eetikast poliitikas, liberaalsuse piirangutest ning religiooniõpetusest

Peapiiskop Jaan Kiivit on paari aasta eest öelnud: «Me elame väga ebakõlbelises, ristiusuvaenulikus, elu põhiväärtuste ja jaotuste seisukohalt harimatus ühiskonnas.» See on karm hinnang ja seda tuleb võtta tõsiselt. Miks see nii on?

5. lk

VAIMULIKE KONVERENTSI EEL

Jaan Lahe, Marko Tiitus. Laulumäng taevasele Isale

Jumalateenistuse reformist

(Algus eelmises EKs.)

REPLIIK

Juhani Martikainen, Eesti Kiriku lugeja Soomes. Veel on näha ustavuse vilja

EK. Seadusemuudatus teisel ringil

Riigikogu liige Avo Üprus esitas 10. jaanuaril riigikogu menetlusse taas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Alar Kilp. Religiooni õppimine ilma religiooniõpetuseta

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (REKK) koduleheküljel (www.ekk.edu.ee/oppekavad/index.html) võib tutvuda riikliku õppekava materjalidega.

6. lk

Arne Hiob, teoloogiadoktor. Laske lapsukesed minu juurde tulla ja ärge keelake neid mitte…

Elame ajal, mil maailm muutub ja meie suhe inimestega teiseneb enneolematu kiirusega. Küsimus, mis on kerkinud paljude omataoliste seas, on väikelaste ristimise kohta. Millistel tingimustel tuleks ristida väikelast? Kelle usk siin viimselt otsustab: vanemate, vaderite, vaimuliku või koguni kiriku usk?

Mari Paenurm. Ristimist peetakse oluliseks

Üks mitmest EELK töörühmast tegeleb ristimistemaatikaga.

Jaan Lahe . Eestlane olla on uhke ja hää

Johannes Esto Ühing esitles Uku Masingu ja Artur Võõbuse teoloogilisi tõlkeid.

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)