Eesti Kirik avab nõuanderubriigi

Alustame kirikulehes nõuannetega neile, kel endaga, teistega suhtlemisel või ümbritseva seletamisel on ette tulnud probleeme, mis neid elus kindlasti edasi ei aita.

Muidugi võib taoline lähenemine esialgu imestust tekitada, eriti siis, kui lehesabast elumuutuste otsimine liiga harjumatu tundub. Teisalt – nii nagu Jumal võib meid kõnetada läbi erinevate olukordade ja inimeste, võib meid kõnetada ka kellegi öeldud või kirjapandud lause. Huumoriga pooleks on öeldud, et just seetõttu on andnud Jumal meile ühe suu, aga kaks silma ja kõrva, et me ligimest enda kõrval märkaksime.
Enese ja teise usaldamisest
Olen lõpetanud Tartu ülikooli sotsiaaltöö eriala ja läbinud suurema osa psühholoogia eriala aineid, gestaltteraapia algkoolituse ning koolitanud ennast pereteraapias, kus on käsil õpingutejärgne töö superviisori käe all. Olen nõustanud ja toetanud nii üksikisikuid kui peresid 2005. aastast. Minu õpingud ja töö on aidanud mul paremini mõista iseennast ja ümbritsevat ning lisanud elule nii vürtsi kui aukartust.
Olen tähele pannud enda ja ka oma kolleegide tööd jälgides, et eestlastele ei ole eriti kerge tulla inimese juurde, kes on olemas selleks, et aidata. Selles võivad olla mingisugused kollektiiv-alateadlikud põhjused ajaloos, umbusk teiste ja usaldamatus iseenese suhtes. Teisalt on suisa häbiasi, kui te hoolite oma muust maisest varast, aga iseenda hooletusse jätate.
Nõuanne, nõustamine, teraapia
Arvan, et lehes kajastatavate probleemide põhjal saab anda tõepoolest esmast nõu. See on siiski erinev naabrinaise omast, sidudes nii spetsialisti kompetentsi kui kogemuse (eeldusel, et naabrinaine pole spetsialist). Püüan leida sobivaid lahendusvariante teie probleemidele ning vajadusel kaasata teisi arvamusi.
Kui kõnelda laiemalt inimeste abistamisest, siis üheks taoliseks vormiks on nõustamine. See eeldab taas erialast kompetentsi – on olemas võlanõustajaid, perenõustajaid jt. Koos spetsialistiga püütakse leida lahendusi ja kutsuda esile muutusi, mis võiksid olukorda parandada. Muutuste tekitamine on oluline ka teraapias, kuid seal märksa sügavamalt ja pikema aja vältel.
Maailmas arvatakse praegusel ajal olevat üle 400 psühhoteraapia suuna. Osa neist peab oluliseks lähtumist kliendi meditsiinilisest diagnoosist, osa rõhub isiksuse arendamisele, osa eneseväljendusele jne. Neil kõigil on oma kujunemise lugu ja enamik neist leiab aspekti, kuidas inimesele läheneda, teda mõista ja aidata.
Peale filosoofia ja metoodika eeldab töö protsess, et klient ise oma olukorda teadvustaks, püüaks leida võimalusi muutusteks ja võtaks vastutuse oma elu ees. Eri koolkondades on kindlaks määratud ka see, milline on nõustaja või terapeudi osa ja kui kaua ta kliendil n-ö käest kinni hoiab. Ka kõigest sellest püüame praktilise töö käigus kirjutada ja seda konkreetsetes situatsioonides jagada.
Andke endale võimalus jagada
Carl Rogersi, kliendikeskse teraapia rajaja kohta on öeldud, et kui teda kõrvalt vaadata, võib jääda mulje, justkui ei teekski ta muud kui noogutab kliendi juttu kuulates, ainult haruharva mõne küsimuse esitades. Tegelikkuses tähendab see muidugi suurt tööd ja keskendumist, sest üks tark küsimus loeb väga palju.
Teie võite oma lood ja küsimused aga saata Eesti Kiriku toimetusse Mari Paenurme nimele (Ülikooli 1, 51003 Tartu, või e-posti aadressil mari.paenurm@gmail.com). Püüame neile lahendusi leida ja saatja nõusolekul mõne kirja ka anonüümselt avaldada. Probleemikirjelduste ja lahenduste otsimisega alustame juba järgmisel kuul oma järgmises nõuanderubriigis.
Mari Paenurm