EELK vajab uut põhikirja

Kirikus tehakse ettevalmistusi uue põhikirja väljatöötamise alustamiseks.
1. juulist 2002 jõustus Eestis Riigikogu poolt 12. veebruaril vastu võetud uus «Kirikute ja koguduste seadus». Uuest seadusest johtuvalt peab EELK end uuesti registreerima enne 1. juulit 2004. Seega vajab EELK uut põhikirja ning tulevikus ka uut seadusandlust.
Usuühendustel tuleb täiendada oma põhikirja, et see vastavusse viia seaduse nõuetega. Seetõttu otsustati EELK XXVI Kirikukogu 2. istungjärgul 23. aprillil, et konsistoorium tellib uue põhikirja eelnõu kõrgema teoloogiaharidusega vaimulikult või töörühmalt eeldusel, et kasutatakse ka juriidilisi nõustajaid.
Töögrupp välja valitud
Vaimulikel, kes soovisid osaleda uue põhikirja eelnõu ettevalmistamisel, tuli 1. septembriks saata konsistooriumile kavand põhikirja ülesehituse, tööpõhimõtete, kaasatavate spetsialistide ja ajakava kohta. Laekus kaks pakkumist, millest ühe esitajatega otsustati jätkata läbirääkimisi.
Välja valiti töögrupp, mille tuumiku moodustavad vaimulikud Illimar Toomet ja Veiko Vihuri. Lisaks on nõustunud konsultatsioonidega juristid Priit Kama ning Urmas Arumäe.
Praegu on töögrupp konsistooriumile esitanud vaid esialgse arvamuse ajakavast, töö teostamisest ja teostajatest. Konkreetsemaks minnakse 15. oktoobril, kui kohtutakse uuesti. Konsistooriumi peasekretär Tiit Pädam nimetati töörühma koordinaatoriks. Konsistoorium on otsustanud töörühma esialgse ettepaneku heaks kiita ning koostööd jätkata.
Tiit Pädami sõnul on kogu uue põhikirja koostamine algusjärgus, mistõttu püütakse teatud määral kasutada ka eelmise, 1997–2001 töötanud komisjoni materjale. Senine põhikiri on vastu võetud 1991. aastal, täiendatud aastani 2001.
Kaks aastat on aega antud
Üks on aga kindel: põhikirja koostamisel tuleb konkreetselt arvestada «Kirikute ja koguduste seadusega», et kujundada uus formaal-juriidiline struktuur. Kirikute ja koguduste seaduse järgi saavad seni siseministeeriumi juures peetud kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud usulised ühendused oma andmeid registris muuta, täiendada ja kustutada enne uue seaduse jõustumist kehtinud korras 2004. aasta 1. juulini.
Praeguseks on siseministeeriumi kirikute ja koguduste registrisse kantud 593 usulist ühendust ja allasutust. Enne ümberregistreerimist tuleb kirikutel ja kogudustel oma allasutused reorganiseerida, kuna uue seaduse jõustumisel kaotavad need juriidilise isiku staatuse.
Usulised ühendused on kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid. Registrisse kantud usuühendus on eraõiguslik juriidiline isik, kelle suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seadust.
Erle Iher